Rabajooksu 100-s juubeli jooks.

 Kuna kunagi mul sai käidud 99.-ndal rabajooksul (kevadel) ja seal öeldi ka, et sügisel on järgmine jooks, 100.-s ja see on suur juubeli jooks, siis hakkasin ma pingsalt ootama, et millal see toimub kuna soovisin ka seal väga osaleda. Nõnda märkasingi sotsiaalmeedias, õigemini Facebookis, et järgmine rabajooks toimub 13. Oktoober. Nõnda ma paningi kohe plaani paika, et lähen ka sinna osalema kuna soovisin juubeli jooksust isegi osa saada. Ja mulle meeldib ka hobi korras sportida nii palju kui ma suudan ja jaksan parasjagu. Jooks sai alguse Harku terviseraja Idaparklast. Alguses oli mul muidugi mõttes sõita alguspaika kohale taksoga nagu sai tehtud kevadel kuid kuna see oli üsna kulukas ning seekord oli mul rahalisi raskusi ja ma pidin raha kokku hoidma ka muudeks sündmusteks, siis hakkasin ma otsima muid võimalusi kuidas jooksu alguskohta odavamalt kuid samas mugavalt kohale jõuda. Variante oli mitmeid. Hakkasin kasutama tehisintellekti abi, google mapsi ning muid abivahendeid internetis, et planeerida oma teekonda soovitud kohta. 

Üks võimalustest oli sõita näiteks nr 10 bussiga Pääsküla peatusesse, kust oli üsna lühike maa Idaparklani kuid paraku see buss ei liikunud mugavat teedpidi, kuhu mul oleks olnud lihtne saada. Nõnda ma hakkasin vaatama rongi liine, et ma saaksin ju sõita Pääsküla rongijaama ja sealt on natuke maad jalutada. Vahepeal tuli ka plaani Hiiu jaam,  kust ma oleksin saanud edasi minna nr 10 bussi peale ja sealt Pääsküla jaama sõita, kuid kuna Hiiu kant oli mulle palju võõram ning mapsi peal ei näinud ka see eriti ahvatlev välja, siis otsustasin et oma lõpliku otsuse kus ma maha lähen teen rongis. Ma mapsi vahemaa mõõtmist kasutades arvutasin välja ka umbkaudse vahemaa Pääsküla rongijaamast Harku terviseraja Idaparklani. Vahemaaks tuli kokku kusagil 1,3-1,4 km. Jooksu algusajaks oli kell 11:00, mil osalised said minna rajale. Ma panin kõik olulise informatsiooni paberile kirja, et kui maha minna Pääsküla raudtee jaamas, siis sealt liikuda ringteeni, sealt minna üle ja minna sellele tänavale. Jalutada selle tänava lõppu otse ja sealt tänava lõpust pöörata paremale kuni minna sinna kanti, kus oli jooksu algus koht. Nõnda sai mul juhised paberile valmis kirjutatud. Hommikul tuli mul ärgata 05:30, et mul oleks mingi tunnike aega ärkamiseks kuna buss mu kodukandist väljub Rapla poole kell 06:50 ja välja tuleb minna juba kusagil 06:35-06:40. Magada sain ma tol ööl umbes 5 tundi kusagil kõigest. Kuna tehisintellekt ütles, et ilm võib olla vihmane ja tuuline ja selline ning Ta soovitas mul kaasa võtta ka vihmavarju, siis ma panin ka vihmavarju igaks juhuks omale seljakotti. 

Kuid kuna ma olin käinud ka eelnevalt Laupäeval Tallinnas, mil koleda ilma asemel oli samuti ilus ilm ja päikeseline kuid tol korral mul päikese prille polnud kaasas, siis Pühapäeval uuesti linna minnes võtsin ma igaks juhuks ka päikese prillid kaasa. Bussiga jõudsin ma Rapla kell 07:30 ja minu rong Tallinna väljus 07:57. Ma ootasin jaamas natuke kuni sain rongile minna. Rongi jõudes näitasin ma piletimüüjale oma pileti ette ning panin telefoni laadima, kõrvaklapid pähe ning kuulasin magades/tukkudes kuni Tallinn-Väike peatuseni. Tallinn-Väike peatuses pakkisin oma asjad juba vaikselt kokku, panin end riide ning sõitsin Balti jaama välja. Balti jaama sõites oli mul natuke aega, mil ma pidin hakkama järgmise rongiga edasi Pääsküla peatuseni sõitma. Käisin ja haarasin omale Balti jaama selveri buffee letist sooja ühepaja toitu ning ostsin pudeli coca-colat. Rong oli juba jaamas ning ma sain rongile minna. Panin taaskord telefoni rongis laadima, kuulasin natuke muusikat ja sõitu nautides sõin ka ühepaja toitu, et rajale päris näljasena ikka ei läheks. Sõitsin, siis rongiga Pääsküla raudtee jaamani välja ning seal hakkasin mõtlema, et kuhu poole mul nüüd siin minna tuleb. Õnneks leidsin ma õige suuna üles ja hakkasin vaikselt jalutama samal ajal aegajalt uurides paberile kirjutatud juhiseid. Jalutasin, siis vaikselt kuni ringteeni, seal ületasin kusagil 2 ülekäigu rada ning hakkasin mööda tänavat otse liikuma sinna kuhu oli eesmärk liikuda. Mõne hetkepärast lisandus veel sinna teele omajagu Teisi inimesi, kes liikusid minuga samas suunas samal eesmärgil, et minna raba jooksule osalema. Ka väga palju autojuhte oli samusi sinna poole sõitmas. 

Nõnda ma teadsin, et ma ei ole päris üksi ja ma ei eksi ära ka kuna saan Teiste inimeste järgi liikuda. Lõpuks ma olingi jõudnud tänava lõppu, kus tuli pööre paremale sooritada. Sealt oli veel natuke jalutamist kuni ma olingi kohale jõudnud rabajooksu alguskohta. Ma olin tol hetkel ka enda üle väga uhke, et natuke vaevanähes suutsin ma endale panna kirja vajaliku informatsiooni ning ma jõudsin iseseisvalt kenasti soovitud kohta ka kohale kuna olin eelnevalt teinud tubli uurimustöö. Nõnda ma usun, et ka tulevikus võin saada täitsa hästi hakkama kui suudan piisavalt eeltööd teha ja vajaliku informatsiooni kirja panna. Jooksu alguspunkti kohale jõudes oli meil veel stardini piisavalt aega ning ma tegin aega parajaks. Kohal oli ikka korralik hulk rahvast ja sündmus oli meeleolukas ja huvitav. Kohal olid ka mõned ettevõtted ja kogukonnad, kes pakkus kuuma teed osalistele, kes müüs pirukaid ja küpsetisi ning kes pakkus rabajooksu meeneid müües. Mingid malevlased pakkusid joogiks kuuma teed. Natuke enne rabajooksu starti võtsin ma kuuma teed oma kaasavõetud termostassi ning läksin rahvamassi jooksu starti ootama. Kui jooksustart stardi püstolist anti, siis ikka nii mitmed sajad inimesed panid kohe joostes ajama kes olid treenitumad ja sportlikumad. Mööda joosti nii minust kui ka paljudest teistest nii paremalt kui vasakult ja ma pidin alati enda jalgade ette vaatama samal ajal, et ma ninali ei käiks ja samas vaatama, et ma kellelegi mööda jooksjatest liialt ette ei jääks. Algus oli ikka niiöelda pisut stressirohke ja pidi ikka väga ettevaatlik olema. Raja ääres oli ka pealtvaatajaid ja kaasaelajaid siin-seal. Ilm oli ilus, päikese paisteline ja paras temperatuur ka. Lõpuks kui rajal juba rahulikum oli ning suur osa kiirematest sportlastest oli saanud kaugele ette ära joostud, siis ma hakkasin ka mugavalt ettevaatlikult oma jalge ette samal ajal vaadates edasi kõndima. Rada oli lubatud läbida nii joostes, kõndides kui ka lapsevankriga või muud moodi. Ma vaatasin koguaeg või peamiselt enamasti alati oma jalge ette, et ma ei käiks ka sel korral ninali maha nagu mul juhtus kevadisel rabajooksul, kus mul kunagi juhtus väike äpardus. 

Rajal osales nii tipp sportlasi või paremas vormis sportlasi kes jooksid, osales ka lihtsalt kõndijaid, inimesi koos lemmikloomadega, lapsevankriga jalutajaid ja jooksjaid, väikelastega vanemaid kui ka väiksemaid või pisut suuremaid lapsi kes sõitsid jalgrattaga. Rajal jõin ma peamiselt kuuma teed, mida sain oma termostassiga kaasa võtta kui ka kaasa ostetud coca-colat. Raja pikkuseks oli nii umbes 6.4 kilomeetrit, mis on rabajooksul välja kujunenud, selline kõigile kohane vahemaa. Ma lootsin väga, et mul õnnestub ka sel korral omale vimpel välja teenida, mille nimel ka ma vaeva nägin. Rabajooksu rada ise nägi päris kena välja ja ümberkaudne loodus on päris ilus ja huvitav ning nautida ja imetleda oleks niimõndagi kuid paraku sportides polnud väga võimalust ümbrust ja vaateid nautida. Loodan, et mul kunagi tulevikus õnnestub seal kandis niisama rahulikult matkata ja uudistada. Kuna rada oli üsna porine ja puulehed olid märjad ja libedad, siis pidi ka seetõttu veel ettevaatlikult liikuma, et mitte libiseda märgadel lehtedel. Ma kõndisin maha kusagil 3-4 kilomeetrit lihtsalt jalutades ning mida lähemale ma hakkasin lõppu jõudma, siis aegajalt juba tegin ka lühemaid või pisut pikemaid jooksmisi, et mõningatest inimestest ette jõuda. Kusjuures ma olen avastanud ka seda, et kui Sa oled käies näiteks valudes või natuke suuremates valudes või Su jalad on kurnatud ja ka valudes näiteks, siis tihtipeale on Su kehal ja kehaosadel joostes palju kergem kui käies. Näiteks mul kaovad joostes valud ja üleüldine kurnatus vaibub ning ka jalgadel hakkab parem kuniks ma jälle käima hakkan. Muidugi kuna mul oli seljas ka seljakott kus oli vihmavari ja muid asju pluss mu jope taskus olid telefonid, rahakotid ja muud asjad, siis mul oli küljes nii mitme kilo võrra rakust, mis samuti tegi mu liikumise palju raskemaks. Muidugi ka see, et ma olin väsinud kuna sain vähe magada ja olin ka eelnevalt Tallinnas käinud, mis tähendas mitu päeva väga vara ärkamist, et see kõik oli oma jälje minu sportimise võimekusele ja üleüldisele seisundile jätnud. 

Kuid raja lõppu välja jõudmisega nägin ma ikka vaeva, sees leegitsemas lootus, et ma ikka saan ka omale juubeli vimpli. Ütleme nii, et ma läbisin selle 6,4 kilomeetrise raja kusagil 50-60 minutiga ma arvan. Ma ei mäleta küll täpselt millal ma finišisse jõudsin, kuid pakun et kusagil 12 paiku. Kahjuks finišis selgus, et kõik vimplid olid juba jagatud ning mina jäin sellest ilma. Sel korral jagati vimpleid kusagil 1500 ning osalisi oli kusagil 2500, seda kuulsin ma uudistest hiljem. Seetõttu ei tea, mitmendaks ma võisin jääda, et ma vimplist ilma jäin. See muidugi oli mulle suur pettumus ja mõjus mulle halvasti ning ma läksin tujust ära, mõtlesin et enam edaspidi ma nendel rabajooksudel ei osale kuna ma soovisin omale niiväga seda 100.-ndat juubeli vimplit saada. Kuid mu ema ütles ka, et mis Sa ikka, et osale ikka edaspidi ka ja, siis ma endamisi mõtlesin et eks ma vast, siis ikka osalen ka. Kuid elame näeme muidugi ja eks näis, mida see tulevik toob. Ma tegin mõnda aega seal Harku terviseraja idapoolses parklas kus finiš oli aega parajaks, tõmbasin hinge ning vaatasin telefonist, et millal mõni järgmine rong Pääsküla jaamast Balti jaama poole läheb. Nägin, et aega veel on ning jõuan rongile ilusti kuna ma sealt väga kaua ka ei kõnni tagasi jaama. Kui ma olin mõnda aega veel kohapeal aega parajaks teinud, siis hakkasin vaikselt tagasi Pääsküla jaama poole liikuma ning sinna poole liikus ka Teisi inimesi ja osalisi. Pärast mõne aegset jalutuskäiku mööda tänavaid jõudsingi ma kenasti Pääsküla jaama tagasi. Jaama ooteplatvormi ehitistel nägin ma asetsemas kunsti, millest tegin ka oma telefoniga pilte mõningatest ning, siis puhastasin oma jalanõusi ja sokke, mis olid rajal olles endasse prahti kogunud. Pääsküla jaamas oli ka see huvitav vaade, et sinna on kogunenud suuremal hulgal ronge siia-sinna rajale ning mõned on ka päris pikalt teineteise külge ühendatud ning mõned rongid näiteks sõidavad sealt niisama mööda ilma peatumata kusagile. Ma nägin päris mitu sellist niisama mööda sõitvat rongi ka tol päeval. 

Ühel hetkel oli Pääsküla jaama juba omajagu inimesi kogunenud kes soovisid ka rongile minna, mis Balti jaama poole sõidab. Mõne aja pärast saabuski rong kenasti jaama ning ma läksin rongi peale, läksin valisin omale aknapoolse koha, panin telefoni laadima ja hakkasin telefonist muusikat kuulama. Balti jaama poole sõites nautisin ma vaateid läbi akna ning mõned jaamas pildistasin ka kunsti veel samuti läbi akna. Kui ma ühel hetkel Balti jaama jõudsin, siis oli mul kodu rongini veel teatud hetk aega ning ma sain senikauaks minna einestama Burger kingi. Kuna ma kartsin, et nad ei jõua mulle toitu piisavalt kiirelt valmis teha ja ma ei pruugi jõuda seda kohapeal ära süüa, siis tellisin toidu igaks juhuks kaasa. Ma sain toidu kenasti kätte ning kuna mul oli rongini veel natuke aega, siis ma läksin istuma Balti jaama poolse akna juurde, sõin kaasa võetud toidukotist oma hamburgeri ära ning, siis nägin kuidas ühele rongile tekkis peatus Rapla. Pakkisin oma asjad kokku, võtsin allesjäänud toidu kaasa ning läksin rongipeale. Valisin omale meelepärase koha välja, panin telefoni laadima ning kõrvaklapid pähe. Kuna see oli see päev, mil üks mu lemmikuid Eesti mängureid laivi tegi, kelleks oli Godhyr, siis ma läksin Twitchi Tema laivi vaatama. 

Kui tuli vagunisaatja, siis näitasin Talle pileti ette ning vaatasin Godhyri laivi twitchis edasi oma telefoni kaudu. Samal ajal jõin  termostassist teed ning sõin Burger kingist kaasa ostetud friikartuleid. Twitch laivi vaatasin ma kuni Raplani välja. Rapla jõudes läksin ma edasi bussi, millega ma sõitsin Rapla bussijaama poole, ise samal ajal ikka juhtmed siin-seal laiali töllendamas telefonist twitch laivi vaatamas. Rapla bussijaama jõudes läksin ma seesruumi ning panin telefonilaadija stepslisse kuid seal voolu ei olnud, jalutasin twitch laivi vaadates edasi Prisma juures asuva Circkle K -ni ning ostsin igaks juhuks omale sealt ühed kommid, mul telefonis ikka live samal ajal käimas. 

Kui kommid ostetud olid, siis läksin ja istusin laua taha maha, panin telefoni laadima ja jätkasin laivi vaatamist. Natuke enne kodukandi bussi väljumist läksin ma taas juhtmed siin-seal lotendamas bussi jaama juurde tagasi ning istusin väljas pingile ja vaatasin laivi telefonist kuni kodubussi saabumiseni. Läksin bussi ära, valideerisin oma pileti ning läksin istusin sobivale kohale maha, panin ka bussis USB kaudu oma telefoni laadima ja jätkasin laivi vaatamist. Kui aga Godhyr hakkas ühte teist asja laivis tegema, mis mulle tol korral huvi ei pakkunud, siis ma jätsin laivis kirjutades hüvasti ja ütlesin, et hetkel ma enam laivi edasi ei vaata. Panin hoopis muusika mängima ning jäin tukkuma kuni üks peatus enne minu kodukanti, mil ma üles ärkasin. Pakkisin asjad kenasti kokku ning sõitsin oma kodukanti ära. Läksin bussist maha oma kodukandis ja jalutasin kenasti kodupoole. Koju jõudes võtsin riidest lahti, lülitasin arvuti sisse, vaikselt pakkisin oma asjad lahti ja seadsin end mugavalt arvuti taha sisse. Selline oligi, siis üks minu viimastest seiklustest. 

Sündmus leidis aset 13. Oktoober 2024

Kirjutatud hiljem ühel ja teisel päeval. 

Tänan lugemast!