TheWorldSaver blog

Nimelt ühel päeval ma läksin Tallinna ostma oma jalgratast mille olin leidnud internetist.  Ratta hinnaks oli, siis 80 eurot ning ratas ise tundus mulle väga sobilik olema.  Tallinna jõudes hakkasin otsima seda kohta, kust kohast selle ratta kätte saan ning selle koha leidmine oli paraku küllaltki keeruline. Lõpuks ma jõudsin sinna kohale ning maksin raha ära, siis mõtlesin valju häälega, et kas see ratas ikka on mulle sobiv kui seda nägin ning ratta müüa andis mulle loa selle proovimiseks. Panin oma asjad maha ja läksin rattaga tegema test ringi, tundus täitsa mugav ja sobiv olevat ning tänasin müüjat, võtsin oma asjad ning asusin rattaga teele bussijaama. Käisin veel natuke Tallinna vahel ringi ning lõpuks kui oli õhtu kätte jõudnud sõitsin rahulikult rattaga rongile.  Kui olin rongil, panin oma ratta hoidikusse ning ise istusin pingile. Teel Tallinn-Rapla istusin rongis ka mingid noored kes tegid palju lärmi, käitusid ebaviisakalt ja olin sellised natuke sigadusi tegevad samuti. 

Nimelt täna öösel kusagil natuke enne 00:00-i seiklesime koos Rainer Paar -iga Hiiumaal Kuri kandis, kus mul oli soov minna avastama mahajäetud väga vana ja lagunenud kirikut seestpoolt kuhu oli muidugi raske sisse saada. Kõigepealt tegime kirikule ringi peale, et kas leiame veel mõne hea koha, kust kohast oleks võimalik sisse pääseda kuid ei leidnud. Mina enne aga nägin ühte akent kus oli ühel aknal metall tara natuke rohkem katki, nii et auk oli sees. Ma ühekorra ronisin juba aknalauale, mis oli kusagil 2-2,5 meetrit kõrge. Ning tulin uuesti alla kuna mu sõbral ei õnnestunud sellele aknalauale pääseda. Ma küll proovisin Teda üles aidata kuid ka kahjuks see ei õnnestunud. Lõpuks kui aeg oli veel hilisem ja pimedam, siis ma ütlesin Talle, et:"dvj teeme ära, ma ronin nüüd sisse!" Nõnda ma ronisin uuesti sellele aknalauale ja mu sõber ulatas mulle mu kaamera. Pärast seda tõstsin ma kaamera sissepoole aknalauale ning ronisin ise sisse järele. Haarasin kaamera kaenla ning