Kontsertelamus "Rhythm of the Dance"

 Ühel päeval ma märkasin juhuslikult mingit uudist või reklaami, et üks aeg on Eesti taas esinema tulemas tantsurühm Rhythm of the Dance ja ma soovisin koheselt väga sellele sündmusele piletit saada kuna ma olin sellest väga huvitatud ja unistanud juba ammu. Muidugi hind oli ka parajalt krõbe, täispilet oli 79 eurot. Esimene rida on alati kõige kallim kuid see on ka rida, kus ma ainukesena kontserditel ja muudel sündmustel peamiselt istuda soovin, sest nii ei varja miski mu vaadet. Kunagi ammu käis ka umbes taoline tantsurühm Eestis esinemas, kuid ma ei tea kas see oli päris see sama rühm kuid tol korral jäi mul mingil põhjusel pilet sellele sündmusele soetamata. Nõnda ma võtsingi seekord eemärgiks omale pilet sellele sündmusele soetada. Hakkasin vaikselt raha kõrvale panema ja koguma kuni jõudis kätte see päev, mil sain omale koha esimesse ritta soetada. Pärast seda jäi üle ainult oodata, millal see päev kätte jõuab, mil saab sellele sündmusele minna. Rhythm of the Dance sündmus leidis aset 8.ndal Oktoobril 2024, Tallinnas, Alexela kontserdimajas. 

Üks mu lemmikuid kontserdimaju ongi Alexela, muidugi ka Pärnu kontserdimaja on päris meeldiv paik kus käija. Kui kontserdi päev oli juba ligidal, siis hakkasin tegema ettevalmistusi ja otsisin välja viisakama riietuse, et ma näeksin ikka inimlik välja pidulikul sündmusel. Välja said otsitud pintsak, viigipüksid ja pidulikumad kingad kui ma muidu kannan. Lisaks ka korralik triiksärk. Lõpuks oligi kätte jõudnud 8 - Oktoober ning ma ärkasin kell 12:30 lõuna paiku kuna hommikul vara polnud vajadust linna sõita. Mõnda aega pärast ärkamist olin ma veel koduste riietega, siis mõni aeg enne kodunt väljumist panin selga pidulikud riided kuid jalga panin ma tavalised jalanõud, millega on mugavam pikemaid vahemaid liikuda. Pidulikud kingad ja lisa tagavara riideid võtsin kaasa. Muidugi ma pakkisin kaasa ka palju muud olulist. Soodne majutus sai omale muretsetud umbes mõned tunnid või päev varem kesklinna läheduses, mis omakorda oli ka kontserdi asupaigale lähedal. Mugavus ennekõike ikka, et kõik oleks meeldivam ja sujuvam. Seekordseks majutuspaigaks oli Bern boutique hotel, mis on Tallinnas kesklinna mõistes üks paremaid ja mugavama asukohaga hotelle kus peatuda ja enamasti ka küllaltki mõistliku ja ka taskukohase hinnaga. Lõpuks oligi aeg niikaugel, et mul oli aeg bussi peale minna ja hakata vaikselt Tallinna poole liikuma. Kõigepealt ma läksin oma kodukandis bussipeale, mis väljus 14:15 ja millega ma sõitsin Rapla raudtee jaama, Raplast sõitsin rongiga edasi Tallinna. Rong Raplast väljus natuke peale 3-e päeval ning Tallinna jõudsin natuke peale 4-a õhtul. Kontsert ise algas 19:00 õhtul ja kontserdimaja uksed avatakse peamiselt alati 18:00 ja mina püüan kohal olla umbes 30 minutit varem alati. 

Nii on aega oma riided ilusti garderoobi ära anda ja ka kohvikust omale tassike teed või kohvi ja mõnda võileiba lubada, et kõhus oleks midagigi kontserdi ajal. Päris tühja kõhuga ei taha nüüd ka olla.  Tallinna jõudes käisin ma läbi ka Burgerkingi kiirtoidukohast, kus tellisin kaasa omale lemmikuks saanud kana wrapi ja veel mingi eine burgeri ja friikartulitega. Kuna ma kirjutan seda uudislugu kõvasti pärast selle sündmuse ja päevade kogemist, siis kõike enam 100% ei mäleta. Kui toit oli kenasti käes, siis käisin läbi ka Baltijaamas vanas hoones asuvast Selveri poest ning ostsin ka seal buffetist omale kaasa lillkapsas mingis koorekastmes või nii ja, siis natuke näkse ja muud sellist. Kui kõik vajalik oli kenasti ostetud, siis läksin ja võtsin omale ühe elektri rendi tõukeratta ja põrutasin sellega hotelli poole. Kuna ma olen ka külmakartlik inimene ja jahedamatel perioodidel ma soovin ja enamasti ka majutuskohalt palun võimalusel eelköetud/soojendatud tuba, siis see palve sai ka seekord esitatud. Hotellilt sain kirja vastu, et neil ei ole veel küte sisse lülitatud, kuid kui mul peaks jahe või külm hakkama, siis nad leiavad mulle puhuri, millega saan vajadusel tuba soojendada. Hotelli kohale jõudes andiski mulle administraator teada, et mu tuppa on ka paigaldatud väike soojapuhur, et vajadusel tuba kütta. 

Administraator oli väga kena ja tore naine, väga meeldiv ja sõbralik ning Temaga oli meeldiv vestelda, tegi kohe päeva palju paremaks. Kui asjad said kenasti korda aetud, siis läksin oma tuppa, ajasin muidugi toa kohe oma asjadega sassi ja mõnulesin natuke voodis ja vaatasin telekat kuna mul oli tunnike ja peale aega enne kui pidin hakkama minema kontserdile. Mu toa laual oligi väike soojapuhur, mille ma ka aegajalt tööle panin, muidugi lärm oli siiski nii ebameeldiv, et väga pikalt sellel töötada ei lasknud vaid kütsin ja soendasin tuba vaheldumisi teatud pausidega. Oma nutitelefoni panin laadima, sõin natuke oma kaasaostetud wrappi ja muidugi lillkapsast koorekastmes. Mõne aja pärast käisin ka kiirelt dušši all ära, et ma oleksin muidugi puhtam ja muidugi ka, et mul oleks värskem tunne. Pärast seda mõnulesin veel natuke aega voodis ja vaatasin telekat. Lõpuks mingi aja pärast natuke enne seda kui pidin vaikselt juba väljuma hakkama, panin end jälle viisakalt riide, pidulikud kingad jalga ja olulised asjad võtsin endaga kaasa. Hakkasin, siis nõnda vaikselt hotellist Alexela kontserdimaja poole jalutama. Jalutamist alustasin umbes 18:00 paiku ja kontserdimajja jõudsin seal 18:25 - 18:30 vahel. Oma nutitelefoniga registreerisin kenasti pileti ära, läksin andsin oma üleriided garderoobi ning dokumendid ja telefonid jaotasin pintsaku ja pükste taskute vahel ära. Pärast seda suundusin kontserdimaja kohvikusse, kus ma otsisin taga, et kust ma saaks omale soetada singi-juustu croissanti, sest tuli välja, et mitme kohviku puhul oli fuajee korruse ühes kohvikus üks ainuke croissant veel alles ja õnneks selle sain ma omale lisaks tassikesele teele. Ütleme nii, et ega see nagu kohviku eine odav just pole. 

Ma ei mäleta küll enam päris täpselt, mis kui palju maksab aga tee maksis kas 2.50 või 3 eurot ning croissant vist 3.50 või 4.50. Ühesõnaga kui pärast endale veel üks tassike teed lubada, siis kogu kupatuse maksumus oli minuteada 10:50 aga matemaatikat ma hetkel rohkem teha ei suuda. Odav lõbu see nüüd tõesti ei ole, aga ega me ei käi ka päris igapäevaselt kontserditel, seega vahel harva natuke "kõrgklassilisemat" menüüd lubada pole just kõige hullem ja nii saab end ka tunda pisut inimlikumalt või inimesena. Kui söök ja jook ostetud, siis mul tuli leida vaba istumiskoht, kus ma saaksin rahulikult süüa ja juua. Üksi on muidugi sellised hetked küllaltki närveerima panevad ja stressirohked kuid no tuleb leppida ja sellega toime tulla. Üksi tegutsedes on raske endale kohta hoida ja samal ajal endale midagi kohvikust tuua ja samal ajal loota, et ka Sulle on koht kusagil olemas. Lõpuks mul õnnestuski omale üks vaba koht leida, ning ma panin eine lauale ja võtsin istet. Tee pidi veel jahtuma, ma ostsin omale rohelist teed, sest see kulub ikka aegajalt marjaks ära. Alustasin croissanti söömist, kuhu kuulus juust, sink, lehtsalat, paprika. Ma sain peaaegu kogu croissanti söödud kuid viimane osa mul enam alla kuidagi ei läinud, nii et paraku väike osa sellest jäi alles. 

Vahepeal surfasin ka oma nutitelefonis ja kontrollisin, et kas tee on juba jahtuma hakanud. Lõpuks sain hakata ka vaikselt teed jooma. Mõne hetkepärast kuulsin muusikalist meeldetuletust, et on aeg hakata vaikselt saali kogunema kuna mõne hetke pärast kontsert algab. Alexela kontserdimajas on nii, et 1 muusikaline heli tähendab, et on aeg vaikselt hakata saali kogunema ja kontserdi alguseni on kusagil 5+ minutit, siis on 2 muusikalist heli , mis tähendab, et nüüd Sa võiksid juba saalis olla, sest kohe, kohe algab kontsert. See 2 muusikaline heli tähendab, et alguseni on jäänud umbes 2-3 minutit. Ja kui ma nüüd ei eksi, siis on ka veel olemas 3 muusikaline heli, mis tähendab, et on aeg saali uksed sulgeda töötajatel ning tuled lähevad saalis kustu selle peale ja nüüd on kontserdi algus. Kui ma kuulsin seda meeldetuletus heli, siis jõin ettevaatlikult kiiruga tee ära, käisin tualetis ja loputasin kraaniall käed ära ning lasin omale suhu värskendust, et suu paremini lõhnaks ning peale seda liikusin vaikselt saali. Ma olin omale ostnud pileti esimesse ritta, natuke rohkem parempoolsesse äärde. Me pidime saalis natuke ootama kuni esinejad lavale tulid. Kui ma nüüd ei eksi, siis kontsert etendus sai alguse kitarristist, üks vahva mees kes valgus vihus keset lava kitarri mängis. Ta mängis meile ilusa loo ja mulle nii meeldis kitarri muusikat kuulata. Lisaks tantsu tantsjatele oli seal ka 5 liikmeline bänd muusikuid, kes tantsude taustaks muusikat tegid. Muidugi muusikud vaieeritusid, et kord esines üks muusik, siis 2 muusikut vahepeal 3-4 ja 5 ja, siis jälle 1 ja 3 ja sedasi, vastavalt vajadusele ja muusika stiilile oli seal vastav kogus muusikuid ka laval. 

Muusikute pillideks olid seekord kitarr, mille muusika ja heli mulle meeldis, siis flööt, akordion, üks omapärane trumm ja viiul. Kõiki pille seekordsel kontsert etendusel mängisid mehed. Kusjuures kõik esitatud muusikalised etteasted olid väga mõnusad, meeldivat kuulata. Tantsjateks olid peamiselt sellised küllaltki noored inimesed, kusagil 25-35 vahel pakuks ma vanuseks ja niiöelda juht esinejad olid võib olla märksa vanemad vanuse poolest, aga ka mitte liiga palju. Mõni nendest inimestest kes muusikalisi pille mängisid, olid ka tantsijad, seega vahepeal esinesid nad muusikuna ja vahepeal jälle tantsijana. Üks selliseks muusik-tantsijaks oli omapärast trummi mängiv noormees. Ei mäleta kas keegi veel oli, kes pidi kahe tegevusega tegelema, seda muidugi eraldi. Aga see asi jäi mulle silma.           Selle kontserdi valgustus oli nii hea, et see üldse silmi ei pimestanud ning oli hästi kohendatud. Vahepeal meile esitati lihtsalt muusikalisi palu ning, siis jälle olid laval ka tantsijad vaheldumisi, nii mehed-naised koos kui ka eraldi. Naistantsijad kandsid vahepeal selliseid step tantsu kingi, millega sai steppida ja vahepeal kanti ka niiöelda balleriini susse või selliseid tantsu susse, mis nagu valju häält ei tee ja olid pigem sellised summutatud õrnad tantsusammud. Muidugi selle kontserdi juurde kuulusid ka omad naljad ja rahva lõbustamine, et nii mees stepptantsijad tegid seal vahetevahel omavahel naljakaid ja lõbusaid etteasteid ning ka minuteada tegid seda muusikud. Sellest ajast peale, mil mulle tänu videomängudele ja vist millelegi mulle hakkas kitarrimäng ja muusika väga meeldima, siis nüüd ma alati mõtlen kitarride ja nende muusika peale ning olen õnnelik kui keegi kitarri mängib ning tänu sellele ka väga head muusikat teeb. Ka selle kontsert etenduse kitarrist oli väga andekas, muidugi olid nad kõik seal väga tublid ja andekad.

Need kes laval küll taustaks tantsijatele ning samas ka omaette etteastena muusikat mängisid, nad ka laulsid aegajalt erinevaid lugusi. See oli selline mitmerahuline ja mitmekülgne kontsert etendus. Kõik oli suurepärane ja hästi korraldatud ning väga meeldiv. Mõned muusikudki lõid vahepeal ka tantsu samal ajas pille mängides. See oli päris vahva. Steppimist oli hästi kuulda ja esitused olid imelised. Kui peamiselt stepiti küll lava enda põrandal, siis vähemalt ühe kui mitte rohkema esituse ajal tõid noormehed lavale spetsiaalselt steppimiseks mõeldud alused, mille peal, siis niieöelda tõsisemalt stepiti.  Kõiki esitusi oli väga meeldiv ja ka lõbus vaadata. Muusikat nautisin ma täiel rinnal. Vahepeal oli seal ka vaheaeg kusagil 20-30 minutit umbes ja, siis kontsert jätkus. Kontsert etenduse lõpus oli kõige vingem ja lõbusam lõpp, mis oli võimas. Lõpuks oligi see hetk, mil kontsert etendus läbi sai ning meil tuli hakata vaikselt koju minema. Muidugi kuna Alexela kontserdimaja saal on tavaliselt ikka paksult maksimumini rahvast täis, siis pärast kontserdi lõppu minema pääsemine võtab ikka omajagu aega kuna saalist voorib välja pea tuhandeid inimesi ja sigin-sagin on korralik. Välja liigume esialgu niiöelda teo kiirusel, samm sammu haaval, tihti seisatades kuni me oleme saali uksest välja pääsenud. Aga ka mujal, kaasaarvatud treppidesl on aeglasem liikumine ja näiteks esimese korruse riietehoiu juures on ka ikka tihe sagimine. Lõpuks olin ka mina riiete hoidu kenasti välja jõudnud, ootasin kuni sain oma riided kätte ning panin end riide. Pärast seda jalutasin vaikselt ilusas õhtupimeduses oma uhkete kingadega vaikselt hotelli poole. Hiliseõhtune või lausa öine valgustatud Tallinn on väga ilus, kaasahaarav ja isegi lummav, tänu millele mul meeldib, siis just kõige rohkem linnas ringi seigelda. 

Hotelli jõudes panin ma oma telefoni laadima, vahetasin natuke riideid ja puhkasin mõnda aega. Pikutasin voodis ja vaatasin telekat. Mingi aeg hiliseõhtu või öö jooksul otsustasin ma veel välja minna. Ostsin omale Bolt tõukeratta 24 tunni pääsme 13 euro eest ja lihtsalt sõitsin oma tunnike või rohkem mööda linna ringi ja nautisin ööelu. Kokku ma sõitsin päevapassiga kokku umbes 2 tunni jagu. Öösel käisin veel ka ööpoes vanalinna Prismas, kust ostsin omale veel natuke head ja paremat hotelli kaasa. Lõpuks kui lõbusõidud linnapeal ja öö ostlemised poes olid tehtud, läksin ma hotelli tagasi. Käisin ka veel öösel dušši all ära, et toimetuste rohkel ajal tekkinud higi maha loputada ja nii on ööuni ka mõnusam. Olin veel teatud kellani öösel üleval, voodis pikutades vaatasin telekat ja jõin teed ning sõin-jõin ka muud, mis mul oli hotelli kaasa ostetud. Hommikul ärkasin mingi aeg kuid kuigi tavaliselt ma olen ka hommikuti veel pesus käinud, siis seekord ma olin liiga sellise laisa olemisega, et seekord ei viitsinud enam hommikul pessu minna. Kuni mingi kellaajani pikutasin lihtsalt mõnusalt voodis ja vaatasin telekat kuna seda ma kodus enam ei tee, siis naudingi hotellides rohkem sellist vaba olemist. Umbes 11 paiku hommikul hakkasin ma end riide panema, hotellituba koristama ja asju kokku panema kuna 12 paiku oli lahkumise aeg. Kuna ma kirjutan seda lugu ikka kõvasti hiljem kui sündmus ise aset leidis, siis mis ma pärast hotellist lahkumist tegin ma enam ei mäleta. Ühesõnaga mingi aeg jõudsin ma koju tagasi ja selline oligi seekordne vist just mitte kõige selgem lugu, aga lugu sellegi poolest. 

Tänan lugemast!