Liiklus TEOMEETRI punktidega

Tere!

Täna, siis kirjutan Teile oam liikluse kogemustest, liikluse harjumustest ja nähtust liikluses vastates Teomeetri 31-st punkktist 15-le punktile. 

Teomeetri enda kohta saate uurida alljärgneval lingil:

https://teomeeter.ee/app/campaigns/1/56?lang=et

Head lugemist! 

1. Klappe kasutades hoian ühe kõrva liiklushelide jaoks vaba.

Tavaliselt ma väga liikluses klappe või muusikat ei kasutagi , kuid kui vahel ikka muusikat natuke vaja on, siis kasutan kas telefoni enda kõlarit või välist bluetooth kõlarit, et kuulda nii muusikat kui ka liiklust ennast ja olla tähelepanelikum. Väga, väga harva ainult maakohas või väga väikese liiklusega olen kasutanud ka klappe , aga seda väga harva. 

2. Tänan kaasliiklejat, kes on minu vastu kena.

Mina tänan samuti enamasti koguaeg häid ja tublisi liiklejaid, eriti autojuhte kes mind alati üle lasevad.
Mina tänan autojuhte pea noogutusega samal ajal teed ületades. Ning tavaliiklejaid kes liiguvad jala ja on midagi head teinud või minu vastu kena olnud, siis tänan lihtsalt sõnadega. Vahel kui mul ei ole kusagile kiiret , siis lasen ka käe viibetega autosid enne mööda kui ise teed ületama hakkan. Kuid pea noogutus autojuhtidele on sagedane. 

Lisaks: Siis, kui ma veel noor olin alles laps ja emaga Tallinnas pidime teid ületama, siis ma käitusin liikluses nii et ajasin oma käed paremale ja vasakule sirgeks ning näpud püsti ja kõndisin sedasi üle tee et autojuhid meid ilusasti üle laseksid.

3. Pakun trammis või bussis istet, kui keegi seda vajab.

Ma pole küll viimasel ajal otseselt saanud kellegile istet või pakkunud kuid kui ikka olen Tallinnas käinud ja olen näinud, et mõni vanem inimene või mõni ema vajab istet, siis olen rõõmuga istet pakkunud ja lasknud neid istuma, kes seda rohkem vajavad. Isegi rongis on võimalik pakkuda neile istet, kes seda rohkem vajavad. 

Kuid kui olen olnud ise hästi väsinud või raskete asjadega, siis olen oma energiakulu kokkuhoiu nimel istumis võimalust ise kasutanud ja sisimas vababanud, et alati ei ole võimalik mõnele teisele istet pakkuda. Ning mõnikord jään lihtsalt kohe seisma kui pole just väga pikka teekonda vaja sõita või kui on suur seisu soov ja mugav seisukoht.

4. Ei pritsi lompidest läbisõidul jalakäijaid.

Mina küll pole autojuht, kuid kui sõidan jalgrattaga ning on samuti porilombid ja jalakäijad läheduses, siis võtan samuti juba enne lombini jõudmist hoo võimalikult vaikseks. Tavaliselt alati kui näen porilompe, siis võtan jalgrattaga sõites juba varakult hoo maha, hoolimata sellest kas läheduses on ka teisi jalakäijaid või mitte, kuna ega isegi ei soovi mustaks ega märjaks saada ja samuti ei soovi ka teisi pritsida. Autodega on muidugi küll juhtunud nii, et tavaliselt just vihmaste ilmadega on selline mure, et ei tea kuhu hüpata või kuhu varjuda, et mitte märjaks saada või seda vee lainet omale kaela saada, kuna on olnud ka neid hetki mil pritsitakse autodega ikka korralikult märjaks just neid inimesi kes on teele ja lombile lähemal. 

5. Võtan igaks teekonnaks varuaega, et ei peaks kiirustama.

Ma võtan samuti alati teekondadeks varuaega, kuna kunagi ei või teada, mis võib vahele tulla või kus võib mõni ootamatus juhtuda. Tavaliselt kui hakkan kodunt raudtee jaama minema või Tallinnas, siis Baltijaama rongile, hakkan juba varakult liikuma, et mitte hiljaks jääda või maha jääda. Eriti vist suurte liiklustega kohtades, kuna valgusfoorid ise juba võtavad kõvasti aega ja seepärast ei saa midagi viimasele minutile jätta või talvel näiteks libedus, mis samuti võtab kõvasti kiirust maha. Kuid vahest on juhtunud ka selliseid hetki kus iga sekund on arvel ja olen selle pärast teinud ka natuke lubamatuid ja ohtlike seiku liikluses, aga seda juhtub väga harva. Enamasti ikka korralik liikleja. Ning nagu vanasõnagi ütleb "Mida varem, seda parem" vanasõnade järgi elades on ka elu ise palju lihtsam ja korrigeeritum.

6. Pakun vajadusel abi ühissõidukisse sisenejale ja sealt väljujale.

Mina pole küll praeguseks veel kordagi otseselt ühissõidukisse sisenemisel või ühissõidukist väljumisel aidanud või vähemalt praegu ma seda küll ise ei mäleta, kuid kindlasti tulevikus püüan ikka aidata kui näen, et keegi abi vajab. Kuid meie Rapla maakonna sisesene bussijuht on väga heasüdamlik ja tubli, alati aitab vankreid sisse ja välja tassida, aitab alla bussi konkusse panna ja aitab alati neid keda näeb abi vajavat. Alati tunnen sellise bussijuhi ees uhkust ja austust kui näen Teda heasüdamlikult kohe appi tõttamas kui Ta näeb kedagi abi vajavat. Olen tahtnud Teda küll selle eest sadu kordi juba tänada ning Talle midagi ka kinkida, kuid kahjuks minu arglikus ei ole mul võimaldanud seda senini veel teha. 

7. Kasutan pimedas helkurit, helkurriietust või lampi.

Mina olen pimeduses alati hästi varustatud helkurriietusega. Juba ammu hakkasin helkurite asemel kandma alguses helkur vesti, kuna helkuritega oli see probleem et neid pidi alati päeval tasku panema ja öösel jälle välja võtma, helkurid kippusid igale poole kinni jääma ning ära kukkuma või kui vahetasid jopet, siis unustasid jälle helkuri teise jope külge ning see oli väga tülikas. Pärast seda alustasingi helkurvesti kandmist, mida olen kandnud ka päeval ja öösiti samuti, helkurvesti märkab juba kaugemalt ja effektiivsemalt, ning see ei jää kusagile kinni, ei kuku seljast ära ning alati kui jopet vahetad, siis paned lihtsalt teise jope külge antud vesti. Nüüd aga olen ma juba ema soovitusel omale ostnud töömehe jope, mis on helkur ribadega kaetud ning ka seda on öösiti väga hea märgata ja palju turvalisem. 

8. Võtan jalgrattaga sõiduteed ületades hoo maha.

Mina võtan samuti sageli või lausa tihtipeale sõiduteed ületades rattaga sõites hoo maha ning sõidan vaikselt ja ettevaatlikult ning muidugi vaatan ka mitu korda mõlemas suunas. Muidugi oleneb liiklusest ka, kui on selline väiksem liiklus ja ei ole koguaeg autosi, siis sõidan vabalt üle kui on selline keskmine liiklus sõidan vaikselt rattaga üle aga kui ikka on tunne, et parem on jala üle minna, siis tulen lausa jalgrattalt maha ning ületan jalgratast lükates teed. Muidugi enne tee ületamist mis tahes viisiga veendun liikluses ja ohutuses.

9. Kinnitan autos lahtised esemed.

Sellega seoses on mul rääkida üks luku, mis juhtus meie naabrinaisega kui lahtised asjad autos on kinnitamata. 

Meil ükskord pidi sõitma minuteada õhtupimeduses meie naabrinaine kusagilt kusagile autoga ning Tal olid autos mõned lahtised kinnitamata asjad. Kui ma ei eksi olid nendeks televiisor ja kalakauss vist ja võibolla veel midagi. Minuteada oli see talvine aeg ning mingil põhjusel tegi Ta avarii ja käis autoga ka vist kummuli ning see kalakauss lendas Talle kaela kuid õnneks televiisor teda ei puudutanud. Kuid see ongi üks põhjustest ,  miks peaks autos lahtised asjad kinnitama kuna iial ei või teada, millal miski lahtistest asjadest Sind tabada võib ja sootuks sult elu võtta. See on ehe ja hea näide lahtiste asjade kinnitamise olulisusest autos. 

10. Ei kõnni rattateel, isegi kui see on vaba.

Mina samuti ei kõnni rattateel vaid kõnnin seal, mis on kõndimiseks mõeldud. Muidugi mõningates kohtades on ka ratta sõit ja kõndimine ühendatud ja seal tuleb olla ettevaatlikum. 

11. Võtan rattaga jalakäijate vahel sõites hoo maha.

Mina võtan alati jalgrattaga jalakäijate vahel sõites hoo maha ning sõidan tavaliselt jalakäijaga samal või natuke kiiremal kiirusel. Annan võimalusel kuidagi märku möödumisest või kui ei saa märku anda, siis möödun võimalikult suure ringiga. Austan jalgrattaga liigeldes ka teisi liiklejaid võrdselt. Ning kui on suuremas koguses jalakäijaid ning näen probleemi rattaga möödasaamises, siis olen tulnud ka rattalt maha ning olnud ka ise mõnda aega jalakäija kuniks olen saanud võimaluse uuesti rattaga teed jätkates. Kõik oleneb alati hetkesest olukorrast ja võimalustest. 

12. Jätan jalgratturist mööda sõites talle piisavalt ruumi.

Olen täheldanud liikluses, vähemalt sellistes rahulikemas paikades väga tublisi autojuhte kes jätavad nii jalakäijatest kui ka jalgratturitest möödudes suure suure ringiga möödudes piisavalt turvalist ruumi. Nad alustavad juba võimalikult varakult möödumist ja pöörduvad oma rajale tagasi samuti mitusada meetrit eemal. Sellised autojuhid on väga mõistvad, hea südamega ja liikluse rüütlid. Ise samuti jalgrattaga teisest jalgratturist möödudes või kellest iganes möödudes jätan ka teisele liiklejale piisavalt ruumi suure ringiga mööda minnes. 

13. Annan käega märku, kui hakkan rattaga suunda muutma.

Mina annan samuti alati jalgrattaga manöövreid tehes või suunda muutes juba varakult käega märku ja lõpetan suuna näitamise alles siis, kui olen turvaliselt oma manöövrid ja suuna muutused lõpetanud. Teen seda isegi siin oma maakohas kus erilist liiklust pole, kuid teen seda et endale selline harjumus saada ning natuke treenida suuna muutuste näitamist. Muidugi suure liiklusega liikluses kasutan alati käemärke ja olen enda üle uhke, et olen selle ära õppinud ja oskan neid kasutada. Õnneks tänapäeval on muidugi tehnoloogia nii kaugele arenenud, et ka jalgratastele on võimalik osta suunatuled ja igasugu muid turvalisi ja kasulikke tehnoloogia vidinaid. 

14. Kasutan pimedas rattaga sõites eesmist ja tagumist tuld.

Kasutan samuti jalgrattaga pimedas sõites nii eesmist kui tagumist tuld ning alati arendan ja tuunin enda jalgrarast uusimate tehnikavidinatega ja tuledega, et liikluses olla võimalikult nähtav, et jalgratas oleks võimalikult hästi varustatud ja kõik oleks kasulik. 

15. Teen peatuse, kui on tarvis rattaga sõites telefoniga toimetada.

Teen samuti jalgrattaga sõites peatuse kui on vaja telefoni kasutada, kuna kui ühe käega sõita ja teise käega telefoni kasutada, siis on väga raske liikluses orienteeruda, olla tähelepanelik või reageerida õigel ajal ning see võib lõppeda halvasti mõlemale osapoolele. Seepärast alati teen peatuse kui on vaja telefoni kasutada, säästan sedasi nii ise ennast kui ka teisi liiklejaid.

LISA: Nagu ma juba enne rääkisin head meie Rapla maakonna sisesest bussijuhist head on, mul Tema kohta veel midagi head ja positiivset rääkida mis mulle tema puhul väga muljet avaldas ja mind Teda austama pani. 

Ükskord kui ma sõitsin Temaga kodu poole, siis natuke aega pärast ühest peatusest väljumist oli teed ületamas parasjagu ka pardipere ning nad olid vist just keset teed kui me bussiga nendeni jõudma hakkasime. Bussijuht märkas neid varakult ning jäi juba kusagil 100-200 meetrit enne pardiperet seisma ning ootas kannatlikult tublisti kuni pardipere oli tee ületanud ning bussijuht ei alustanud sõitu enne kui viimanegi pardipoeg oli turvaliselt jõudnud rohupeale ja alles siis kui kõik olid turvaliselt üle tee rohu peal alustas bussijuht uuesti liikumist. See oli nii südamlik käitumine bussijuhi poolt, see näitab seda et Tal on süda ikka õige koha peal ning Ta väärib ka tunnustamist. Suur rõõm on näha selliseid heasüdamlikke inimesi meie seas. 

Ma vabandan, kui mu tekstides võib olla võibolla kirjavigu või kui midagi muud võib natuke valesti olla. 

Andsin endast parima, et Teile need kogemused või sündmused liiklusest Teieni tuua. 

Lugupidamisega Alvaro!