Euroopa päev 2022 Tallinnas

Esmaspäeval, 9.ndal Mail oma Metropoli hotellis ärgates oli kätte jõudnud ka Euroopa päev. Euroopa päeva pidustused said alguse juba varasemalt, alates 7.ndast Maist kuid põhi päev oli 9. Mai. Ma ärkasin hommikul Metropoli hotellis kell 9 ning voodis pikutades vaatasin telekat. Lisaks surfasin ma ka oma telefonis, et otsida sama päeva hotelli võimalusi ning uurisin veel ka Euroopa päeva sündmusi. Ma olin eeltööd teinud ka varasemalt kodus olles, seega teadsin, mis enam vähem sel päeval täpselt aset leiab. Enamus asju toimus Vabaduse väljakul ning Euroopa päeva puhul oli ka loodud neli erinevat orienteerumisrada, mida sai läbida koos telefoni äpiga. Ma tõmbasin oma telefoni ka äpi Navi cup, mille kaudu sai neid orienteerumisradu läbida. Kui kell oli 10 hommikul saanud, käisin ma dušši all pesus ära ning pikutasin veel kusagil umbes kella 11. ni voodis. Natuke enne kella 11 ma panin end riide ning korrastasin oma toa ära ning tegin mõned pildid siin-seal, et hiljem hotelli broneeringu keskkonnas koos piltidega arvustus jätta. Hotellist lahkusin natuke enne 12 st. Ma võtsin lähedal asuva tõukeratta ning sõitsin sellega Vabaduse väljakule. Vaatasin, et kusagil kell 14 või 14:30 hakkavad kontserdid Vabaduse väljakul ning seal olid ka mõned sõnavõtud. 

Ma võtsin Navi cup äpi lahti ning panin end kirja Euroopa päeva radade orienteerumisele. Euroopa päeva kodulehel oli räägitud nende radade kohta, et iga raja läbimine võtab kusagil tunnike ning kõikide radade läbimine umbes neli tundi või rohkem. Radadeks olid värvuselt roheline rada, sinine rada, kollane rada ja punane rada. Kollane oli mingi rahanduse teema, roheline mingi keskkonna teema ja seal olid ka teised teemad, mida ma peast ei mäleta. Kuna aga kõikide erinevate radade osad punktid olid omavahel väga lähestikku, siis seetõttu ma läbisin kõiki radu läbisegi. Ma jalutasin jala mööda vanalinna siia otsa ja sinna otsa ja nõnda tegin suurele osale vanalinnast tiiru peale samal ajal erinevatele orienteerumisraja küsimustele vastates. Õnneks ma suutsin ka päris paljudele küsimustele õieti vastata kuid päris palju tegin ka vigu. Vanalinnas hullumeelne jalutamine oli küll füüsiliselt üsna kurnav kuid taaskord jällegi väga põnev kuna sai avastada niipalju uut või midagi teist millest varem ei teadnud või kuhu varem polnud sattunud. Nõnda ma sain lihtsalt orienteerumisega sama aegselt tutvuda ka arhitektuuriga, erinevate kaupluste ja söögikohtadega ning erinevate paikadega. Aegajalt tegin ma ka siin-seal puhkepause kus ma tõmbasin natuke hinge, lubasin jalgadel puhata ning jõin jooki. Oli ka päris tihti selliseid hetki kus mu süda või mingi keha osa teadis küsimuse õiget vastust kuid mina panin ikka mõne muu vastuse ning seetõttu oli see vale. Ega seepärast pole öeldud ilmaasjata, et esimene mõte on see õige aga kui kahtlema hakkad, siis valed vale vastuse. Seega siit õpetus ka Teile kallid lugejad, et enamuse ajast esimene mõte on alati õige ja ärge selles kahelge. Seetõttu tegin ka mina küsimustele vastamisel vigu, mida ma muidu teadsin kuid kahtlemise tõttu valisin mõne teise vastuse, mis polnud õige. 

Kuid sellegipoolest olid sellel orienteerumisel väga minu tead omadust nagu näiteks oma mõtlemise ja teadmiste proovile panemine, füüsiline koormus, värskes õhus liikumine, vanalinna ja muude paikade avastamine ja muu taoline. Oli ka päris mitu sellist küsimust, või võib ka öelda, et enamus küsimusi olid sellised millele ma vastasin huupi, et kas läheb nüüd täppi või mööda. Muidugi aitas nende orienteerumisradade läbimine ka väga palju õppida küsimustele vastates. Kui ma jõudsin kusagile vanalinna künkale, siis selle koha trepil ma koperdasin ja kukkusin oma käed marraskile ning sain paraja ehmatuse osaliseks ka. Seal läheduses üle tee mägisel künkal oli mingi segane mees kes oli omadega ikka parajalt imelik ja segane. Ta hakkas ka mulle lähenema ning ma olin ettevaatlikult omapoole künkal. Õnneks pärast siia-sinna tiirutamist ja eemale jalutamist tagasi naastes künkale märkasin ma, et see mees oli kadunud. Ma vaatasin kella, et kohe, kohe varsti hakkavad kontserdid ja muud esituses Vabaduse väljakul peale. 

Nõnda ma hakkasin vanalinna kaudu Vabaduse väljaku poole tagasi jalutama, kiiruga veel mõnda raja punkti põigeldes, et vabalinna punktid kõik vastatud saaksid lõpuks. Kuid vanalinna orienteerumisraja punktidega olin ühele poole saanud, siis olin ma otsapidi jõudnud lõpuks tagasi ka Vabaduse väljakule kus oli juba kuulda esinejate esinemisi. Vabaduse väljakul esines vist mingi perekord või koosseis, kus oli kaks nooremat last mingi vanem mees (kas õpetaja või isa) , siis mingi nagu vanem vend ja sedasi. Mängiti kitarre. Lisaks esinesin Vabaduse väljakul ka erinevad rahvariietes esinejad, nii sellised noorukid kui ka väga väikesed lapsed. Ühesõnaga esinejate hulk oli mitmekesine ja seda kõike oli väga põnev ja meeldiv vaadata. Mina oma telefoniga pildistasin ja filmisin ka väikeseid klipikesi erinevatest esitustest. Vabaduse väljakul käis ka mingi võistlus mingite koolide niinimetatud idee konkurs või sedasi. Kes nägi vaeva parema prügisüsteemi nimel ja kes millegi muu nimel. Kõiki võitjaid ja autasustati , 1 koht , 2 koht ja 3 koht. Esimesel kohale jäänud said ka reisi tšeki Brüsselisse tutvuma poliitikaga ning võimaluse oma idee välja käija ja juurde õppida erinevaid teadmisi ning kogemusi. Mu telefoni aku hakkas juba päris korralikult tühjenema nii, et ma hakkasin muret tundma, et kuidas oma telefoni laadida saaksin. Kuna ma polnud selle päeva jooksul veel midagi söönud peale varem ostetud krõpsude ja joogi, siis ma hakkasin otsima sellist söögikohta, kus saaks ka oma telefoni söömise ajal laadida. Ma lahkusin küll Vabaduse väljakult natuke varem kui kõik esitused olid lõppenud aga ma sain aru, et otseselt sellest pole midagi hullu. 

Kõigepealt ma sõitsin Balti jaama kuna ma teadsin, et seal on üks tuttav söögikoht kus saab ka telefoni laadida, sest ma olen seal varem käinud. Paraku aga oli see söögikoht inimestest täis, seega ma loobusin sellest kohast. Sõitsin kesklinna tagasi ning läksin vaatama Solarise keskuse Chi-sse , et kas seal saab ehk kusagil telefoni laadida. Paraku ei saanud ka seal telefoni laadida .Lõpuks ma otsustasin, et ma sõidan hotelli kuna nagunii enne õhtusi pidustusi ma tahaksin end sisse ära registreerida ning ma saaksin end nõnda ka vahepeal värskendada dušši all ja samal ajal ka oma telefoni laadida. Ma jalutasin Grill Stop putka peatusesse,  mis asub Vabaduse väljaku juures. Antud peatus võis olla ka Vabaduse väljaku peatus  ning, siis sõitsin ma sealt bussiga Tallinn Väike peatusesse , kus kohe bussipeatuse juures asus Capsule hotel, ehk siis kapsel hotell. Ma registreerisin end sisse iseteenindus kioski kaudu, kappi panin kogu oma varanduse ära ja mõned tähtsamad asjad võtsin kapslisse kaasa. Emale ma helistasin ka vahepeal ning hoiatasin Teda, et kuna mu nutitelefoni aku on kohe, kohe otsi andmas, et siis ema helistaks mulle vajadusel tavalisele telefonile, mis mul samuti kaasas oli. Kapslisse jõudes ma proovisin ka telekat, kuid tuli välja, et patareid olid puldil tühjaks saanud. Nõnda ma otsustasin, et kui ma tagasi linna lähen, siis ma ostan hotelli uued patareid. Telefoni panin kapslisse laadima ära ja muu kraami jätsin ka kapslisse. Ise läksin käisin dušši all ära, et end natukenegi värskendada enne õhtusi seiklusi ja pidustusi. Kui ma pärast pesu kapslisse tagasi jõudsin, siis mu telefon oli suutnud end täis laadida kusagil 35% peale. 

Paraku ajaliselt oli mul üsna kiire ja tegus, seetõttu pidin oma telefoni laadimast võtma ning niisamuti ka teised asjad ja need kõik uuesti omale seljakotti ning tasku ära pakkima enne hotellist lahkumist. Õnneks oli mul vähemalt hotelli registreerimine tehtud ning selle asjaga oli ühelpool. Hotellist välja minnes ma võtsin lähedal asuva tõukeratta ning sõitsin sellega üle tee bussipeatuse juures, kus ma ootasin bussi, et sõita Viru peatusesse. Ilm oli väga ilus, päikeseline ja väga mõnus.  Kui buss lõpuks tuli, siis ma sõitsingi sellega Viru peatusesse ning läksin maha. Viru peatusest jalutasin ma taas Solarise keskusesse tagasi kuna ma polnud endiselt terve päeva jooksul midagi söönud ja kell hakkas juba kusagil 6 saama või sedasi. Ma läksin lõpuks sööma Lido restorani ning juhuslikult lauda söömiseks otsides märkasin ma ühte väga mugava asukohata lauda, kus oli seinal ka stepsel, kuhu ma sain koheselt taas oma telefoni laadima panna söömise ajaks. Toit, mis ma omale võtsin oli kana šašlõkk kartuli püreega ning tomati-kurgi-hapukoore toorsalat ja klaas maitsevett. Sõin, siis nõnda oma kõhu üsna korralikult täis ning läksin taas viimaseid orienteerumisraja punkte läbima enne õhtust suurkontserti. Nõnda lisaks enamuse vanalinna läbimisele tuli mul kõndida veel Toompeale ning mingitesse parkidesse ka. Nõnda mul õnnestus vahepeal ära eksida ka ja no see orienteerumisrada seiklus oli ikka korralik seiklus. Samuti sai käidud ka Vabaduse väljaku ja Solarise keskuse äärsetel aladel kus samuti olid mõned punktid. Lõpuks ometi said kõik rajad mul kenasti läbitud ning ütleme nii, et ma sain kõikidel radadel nii 50/50 õieti ja valesti. Mu jalad sellest meeletust rännakust ja seiklemisest olid ikka korralikult valusad ja ma ise olin võhmal. Kuid see oli meeldiv väsimus ja hea enesetunne, et ma olen lõpuks taas üle pika aja midagi saavutanud. Ütleme nii, et see esmaspäevane Euroopa päev oli ikka üks korralik spordipäev koos suurte seikluste ja rännakutega. Lõpuks oli aeg sealmail, et oli aeg minna Islandi väljakule Solarise keskuse taga, kus hakkas kolme tunnine õhtune suurkontsert Euroopa päeva nimel. 

Kontsert toimus 20:00-23:00 . Esinejateks olid Nublu , Gameboy Tetris, Metsatöll ja üks ukraina juurtega esineja ka, üks mees kelle nimi mul on ununenud. Kontsert oli ülivõimas, rahvast oli palju ning selle peo raames olid igale poole pandud ka tugevad betoon tõkked ning muud tõkked, et inimestel oleks turvaline. Kuna mina suutsin end võimalikult ette nihutada ja painutada, siis suure inimmassi tõttu ma jäin lava ette lõksu ega ei hakanud parema meelega kusagil mujale liikuma, vaatamata sellele, et ma sain korraldajalt teada ka seda, et seal oli tänavatoidu ala ka, kust ma oleksin saanud omale veel süüa-juua osta. Mul endal oli muidugi seljakotis veel jooki olemas, mida ma ka aegajalt rüüpasin. Kuigi tegelikkuses ma ei suuda tavaliselt kohe üldse mitte püsti seista, siis ma olen ikkagi tugeva tahtejõuga inimene ja ütleme nii, et maksku, mis maksab aga kui vaja, siis hakkama ma saan. Nõnda ma tulin toime ka selle kolme tunnise püsti seismisega kuigi ma aegajalt natuke kükitasin või põlvitasin ühe jala peal, et natukenegi hinge tõmmata. Muidugi see hullumeelne sportlik aktiive päev ja kolme tunnine seismine kontserdil piirdus lõpuks meeletute kehaliste valudega ja seljas oli selline tunne, et see kohe, kohe murdub ja annab järele. Muidugi ma olen tugev inimene ja ma kannatasin selle kõik ära ja elasin üle. Imekombel mul polnud ka suure rahvamassi hirmu tol korral ning ma nautisin kontserdi täies mahus. Esitused olid imelised, nii Nublul kui ka kõikidel Teistel. Muidugi õhtu tippsündmus oli ikka Metsatöll, mis oli lihtsalt võrratu kontsert ning kus sai näha nii tuld kui sädemeid. Kahuritest purskas välja tuld, mis tegi kohe olemise soojaks ning aegajalt lendles õhku ka mingisuguseid sädemeid. Täpselt ei tea kas mingisuguse ilutulestiku sädemed või mingid spets pidude tulesädemed aga see oli vinge. Laser show oli muidugi ka olemas nagu pidudel tavaks ja ka see oli super. 

Metsatölli artistid loopisid rahva sekka mediaatoreid, milega mängitakse kitarri väga tihti ning kontserdi lõppedes ka neli trummipulka, millest ühega ma oleks peaaegu vastu pead saanud, sest see lendas üle minu.  Kontserdi lõppedes tegi rahvas ikka seda mida tavaliselt kontserdi lõppedes tehakse, et esinejad mõne lisaloo veel teeks. Nõnda tegi ka Metsatöll veel umbes kaks lisa lugu ning, siis lõpuks oli kontsert läbi. Kusjuures sel ajal, mil Nublu esines, siis üks noorem poiss ronis linna poolt pügatud puu otsa ning nautis sealt kontserti parema vaatega. Mingi ime läbi märkas ka Nublu Teda seal ning naerdes ütles mikrofoni, et Talle meeldib see noor poiss kes sinna puu otsa roninud oli kontserti nautimiseks ning, et see poiss on tubli. Nõnda pöördusid enamuse publiku kaasa arvatud minu silmad selle puu ja poisi poole ning jah see poiss nautis rahuliku südamega sealt puu otsast kontserti ja paljud veel rääkisin pikka aega Temast ja sellest puu otsa ronimisest. Ka Nublu jälgis Teda aegajalt ja lisas veel mõned kommentaarid loo sisse. Mingi aeg hiljem oli see poiss sealt puu otsast kadunud. Kuna kontserdil oli rahvast ikka päris palju, siis seal oli ka nii kitsas, et ega vabalt otseselt tantsida ei õnnestunud, vähemalt mull mitte. Mina liigutasin end nii palju kui vähegi võimalik oli. Kokkuvõttes võin öelda ja, et see kontsert oli taas üle pika aja üks imeline kogemus. Lõpuks kui kontsert oli lõppenud ning, siis me hakkasime kõik tasapisi ära jalutama sealt. Õhtu oli imeline ja kõik oli lihtsalt suurepärane. Ma jalutasin taaskord Vabaduse väljaku peatusesse ning ootasin bussi. 

Bussiga sõitsin Tallinn Väike peatusesse. Kui ma olin Tallinn Väike peatusesse jõudnud, siis ma läksin Olerexi sööma ja istuma. Tellisin omale kanafilee eine ja sõin kohapeal. Kui kõht oli korralikult täis söödud, siis läksin oma kapsel hotelli tagasi. Enamus asju panin taas kappi ära ja ülejäänud tähtsama võtsin omale kapslisse ära. Panin kapslis taas telefoni laadima, rääkisin emaga telefonitsi ning soovisime Teineteisele head ööd. Puldil vahetasin ma patareid ära, mis ma olin linnast poest ostnud ning panin teleri käima. Telekast küll filme ega muud taolist vaadata ei saa kuid seal sai vaadata YouTube, Netflix ja muud taolist. Ma ise vaatasin YouTube videosi telerist ja surfasin ka samal ajal telefonis. 

Kui kell oli saanud mingi üks öösel või natuke hiljem, siis lõpuks jäin ma magama ära. Kui nüüd aus olla, siis kapsel hotell on tegelikult üks üsna mõnus paigake nii lühiajaliseks kui ka enam vähem pikaajaliseks peatumiseks kuna seal on mõnusad duššid ja muu vajalik, erinevad automaadid söögi-joogi jaoks ning korralik varustatud köök. Samuti on ka magamise võimalus ülimalt hea, madrats on ülimalt mõnus ning niisamuti ka voodipesu. Kapslis magades on mul alati korralik ja kosutav uni ja seal on rahulik ja super mõnus. Nõnda magasingi mina korralikult end hästi hommikuks välja ning ärkasin taaskord kell 9 hommikul. Kella 10 -ni või natukene hiljemini ma vaatasin telerist YouTube ning surfasin telefonis kuniks lõpuks läksin ja käisin taaskord dušši all pesemas ära. Pärast pesu kuivatasin oma juuksed ära ning läksin veel kapslisse tagasi mõnulema ära. 

Tänan lugemast!

Lugu leidis aset 09.05.2022

Lugu kirjutatud 15:05:2022-16:05:2022 öösel 

Lugupidamisega, Alvaro!