Kontsert elamus Prime Orchestra 'Maailma hitid' Sümfo-show

Juhuslikult oma e-kirju lugedes märkasin ma minuvaliku pakkumist Prime Orchestra kontserdile Tallinnas, Pärnus ja teisteski linnades. Pileteid sai päris soodsa hinnaga. Kohe läksin ja viskasin pilgu peale ka Piletilevi keskkonda. Kuna minuvalik keskkonnast piletit soetades oleks saanud suvalise random kohaga istumise, siis see mulle ei sobinud. Seetõttu läksingi sama kontserti infot vaatama Piletilevi keskkonda, kuna seal saab valida ka istumiskoha. Juba oli väga suur osa kohtadest kinni kuna see kontsert oli tulnud müüki juba Märtsi kuus, sest kontsert pidi ise toimuma Aprillis. Paraku Ukraina olukorra tõttu ei saanud orkester Aprillis esinema tulla, nõnda jäi kontsert ära. Nõnda ma, siis märkasingi juhuslikult e-kirju lugedes minuvaliku pakkumist antud kontserdile ja kontsert ise pidi toimuma Tallinnas 9. Mai. Hakkasin ka, siis piletite hindu vaatama ning vabade kohtade arvu ka. Kuigi suuremosa saalist oli täis ostetud, siis oli õnneks siin-seal ka vabu kohti piisavalt. Ostsin omale koha esimesse ritta 30.ndale kohale kuna eest on kõige parem vaade, siis ei jää Teiste inimeste pead ega muud asjad ette. Piletite hinnad jäid seal 25-45 euro vahele. Ma hakkasin ostma 35 eurost piletit ning otsisin omal emaili sõnumitest üles ka piletilevi 10 eurose kinkekaardi, mida omale tavaliselt teenin küsitluste täitmisega erinevates keskkondades. Nõnda sain 35 euroselt piletilt 10 eurot alla ning pileti kindlustus juurde lisada, siis kokku läks 29 eurot sentidega. 

Pärast seda valisin välja omale ka mugavaima asukohaga ja mõistlikuma hinnaga hotelli ning tegin sellele broneeringu. Hotelliks sai valitud Metropol hotell Tallinnas, mis on väga mugava ja ideaalse asukohaga ning mõistliku hinnaga ka. Need kõik toimingud said tehtud mõni päev enne kontserdi päeva. Kontserdi päeva eel õhtu poolikul pakkisin mõned asjad koos emaga kaasa ning läksin üsna rahuldaval ajal magama. Ärkasin lõuna ajal, kella 12 paiku ning tegin oma toimetusi ja vaatasin veel kõik üle enne kui ma hakkan hiljem kodunt lahkuma. Enne bussi väljumist hakkasin kõndima oma kodust bussijaama ning bussile läksin kell 14:05 ning sõitsin bussiga Rapla raudteejaama. Raplast läksin 15:02 rongi peale, millega jõudsin Tallinna kell 16:02. Käisin koheselt Tallinna baltijaama turuhoone Selverist läbi, et sealt veel mõni vajalik asi kaasa osta, kuid ei leidnud sealt mitte midagi kasulikku. Nõnda lahkusin sealt Selverist ja sõitsin Tuule tõukerattaga Tallinna kesklinna hobujaama. Hobujaamast kõndisin jala oma hotellini ning registreerisin end sisse ära ja läksin oma tuppa. Tõmbasin toas natuke hinge ning, siis kiirustasin kiirelt hobujaamas asuva postimaja Rimisse, kust ostsin omale ühe soodsa kuid hea šampooni kuid nuustikut sealt ei leidnud. Nõnda lippasin sealt poest edasi Viru keskuse toidupoodi, kust kohast ma taas ei ostnud omale midagi kuna mul hakkas juba ajaliselt üsna kiire. Nõnda ma lippasin tagasi hotelli juures asuvasse Alexela mugavuspoodi, kust ostsin omale süüa hotelli kaasa. Läksin tagasi hotelli tuppa, kus sõin kiiresti oma hamburgerit, jõin piima, vaatasin telekat ja tõmbasin veel natuke hinge. 

Kuna ma olin vahepeal suutnud keha natuke märjaks saada selle lippamisega ja nagunii enne kontserti tahtsin ma end värskendada, siis käisin kiirelt ka dušši alt läbi, et end värskendada ja kiirelt üle loputada. Kuivatasin end ära ja oma juuksed ka, panin riidesse ja läksin välja. Jalutasin coca-cola plaza juurde, kus kohast võtsin omale uuesti Tuule tõukeratta, millega liikusin edasi Solarise keskuse juurde ning käisin ka sealses poes ära, kust kohast ma sain omale lõpuks ka nuustiku pesemiseks. Ostsin omale nuustiku ära ning panin selle oma jope rinnataskusse ja läksin Alexela kontserdimajja ära, kus andsin oma riided garderoobi ära. Jalutasin natuke kontserdimajas ringi, istsusin, käisin tualetis kuni avanes võimalus minna kohvikusse teed jooma, sest mõni koht oli vabanenud. Ostsin omale tassikese rohelist teed ning kui selle joodud sain, kõlasidki juba kutsuvad meloodiad kontserdisaali minekuks. Lasin omale suhu piparmündi värskendusega suu spreid, et mu hingeõhk oleks inimlikum ning läksin kontserdisaali ära ja istusin oma kohale. Tuli natuke istuda kuni kontsert oli valmis algama. Kõlas meeldiv ingliskeelne tervitus raadiost, tuled läksid kustu, eesriie avanes ning meid tervitas orkester koos dirigendiga. Mulle välismaa dirigendid nii meeldivad kuna nad on nii vahvad, omapärased ja toredad. Nõnda hakkaski kontsert pihta ning orkester esitas mõned imelised laulud. Antud orkester on pärit Ukrainast ja see oli see orkester kelle esitusi olin ma varem vaadanud ja kuulnud ka YouTubest ning kelle esinemist Eestis ei jõudnud ma ära oodata. Algselt pidin ma ka ise minema Aprillis nende kontserdile kui neil poleks see, siis veel ära jäänud. Õnneks jah, nad jõudsid Mais meile esinema. Muusika võim oli nii tugev, et seda oli tunda oma kehaga kuidas see Sind lihtsalt tabas ja vahel ka läbi südame lendas. Kontserdil oli tõesti nii võimas heli muusikal, et seda tundis kogu oma kehaga, vähemalt need kes esiridades istusid. Muusika oli ilus, orkester oli kena, tausta tantsijad olid toredad ja dirigent oli lihtsalt oma ala spetsialist ja selles parim. 

Ütleme nii, et kuigi ma jälgisin ka teisi orkestri esinejaid ning ka vahvaid tausta tantsijaid, siis ikkagi enamuse ajast ma jälgisin dirigenti, sest no Tema oli ikka omaette vaatamisväärsus. See kuidas dirigent seal hüppas ja kargas ning õõtsus ja kuidas Tema käed lainetasid ja hõljusid õhus oli lihtsalt elamus, mida ei unusta iial. Ma isegi mitte ei liialda kui ma ütlen, et välismaa orkestrite dirigendid on lihtsalt parimad ja super imelised, nad pole küll klounid kuid nad on väga sellised omapärased ja andekas. Kontserdil oli ka võimas laservalgustuse show nagu ikka muusika sündmustel tavaliselt tavaks on. Kuigi üldjuhul on laservalgustuse show huvitav  ja meeldiv, siis on ka neid hetki, mil see valgustus paraku päris korralikult pimestab, eriti see valge valgus, mida prosektoritest lastakse. Kuigi enamasti olen ma laservalgustuse showga rahul ning prosektorid teevad head tööd, siis on ka neid hetki, mil kahjuks see valgustus on kohati häiriv ning pimestav. Esimene vaatus kontserdil kestis kusagil 45 minutit, siis tuli 30 minutiline paus. Kontsert ise hakkas pihta kell 19:00 õhtul, sisse kontserdimajja sai juba kella 18:00 paiku. Vaheajal jälle jalutama minnes kontserdimajas nägin, et fuajee lauale oli asetatud kaks veega lillevaasi, kuhu sai esinejatele lilli jätta. Minu kahjuks mul lilli polnud ning ma ei hakanud sealt jooksma ka Solarise keskuse poodi, et sealt lilli osta kuigi ma oleksin võinud seda teha. Kahjuks ei olnud ka Teisi inimesi kes oleks esinejatele lilli jätnud kuigi mina seda oleksin soovinud teha. Käisin end vahepeal tualetis värskendamas ning püüdsin aega parajaks teha enne teise vaatuse algust. Lõpuks kõlasidki raadios taas helid, mis kutsusid tagasi naasma kontserdisaali. Kontserdisaali oma kohale jõudes tuli veel natuke oodata kuni uuesti tuli läks kustu, eesriie avanes, raadiost kõlas meeldiv inglise keelne tervitus, dirigent tegi oma vahva etteaste ning kontsert võis jätkuda. Laulude esinejatest oli Eestis kaasas kaks meest. 

Üks neist Ukraina esinejatest rääkis ka üsna arusaadavas ja heas Eesti keeles, mida Ta oli omale selgeks õppinud ning Ta ütles, et Ta vabandab selle pärast, et me pidime neid nii kaua ootama ning, et nad nii hilja alles Eesti esinema jõudsid. Lisaks tänas Ta Eestlasi kogu abi ja toetuse eest Ukrainale ning rääkis väga meeldivalt üsna normaalses Eesti keeles. Rahvale see meeldis niiväga, et nad lausa aplodeerisid pikalt ja väga mitme asja eest. Aplodeeriti selle eest, et Ukraina esineja oli selgeks õppinud teatud laused Eesti keeles, et see esineja rääkis Eesti keeles ning, et Eestlasi tänati ja tunnustati Ukraina toetamise eest. See oli imeline elamus ja kogemus. Mina nagu ikka jälgisin jälle suurema osa ajast dirigenti kes ikka ja jälle aegajalt laval hüppas ja kargas ning kuidas Ta käed liuglesid ja lainetasid ning hõljusid ja mida kõike see dirigent seal laval ka ei teinud. See oli justkui kontsert-show koos, sai mõlemat. Vahepeal see dirigent natuke lollitas seal mõne esinejaga ka ja tegi igasugu naljakaid krutskeid laval. See kontsert reaalselt oli üks eksklusiivne ja erakordne elamus ning kogemus. Muidugi ma jälgisin ikka ka tausta esinejaid ning orkestri teisi liikmeidki. Tausta esinejad tegid ka seal ikka meeldivat etendust, mida ma ka aegajalt nautisin. Teine vaatus kestis ka kusagil 45 minutit. Mõningad orkestripoolt esitatud laulud ma tundsin ka muusika viisi järgi ära, kuid oli ka neid lugusid, mida ma ära ei tundnud. Dirigent lasi ka rahval muusika taktis plaksutamist harjutada, nii et dirigent pani kord kogu saali korraga proovile, siis pani saali reati proovile ja nii erinevate viisidega. Küll pidi plaksutama ühes taktis, siis mitmes taktis, siis kiirelt ja, siis aeglased ja väga mitmel eri viisil. Dirigent lasi jah meil, publikul ka erinevaid harjutusi plaksutamisega muusika saatel kaasa teha. Lisaks oli vähemalt üks lugu, mille raames suurem osa publikust telefoni taskulampidega valgustas üle kogu saali nagu mõningate eriliste lugude ja sündmuste puhul on tavaks saanud. 

Seekordki lisas dirigent omad nipid ja naljad telefoniga taskulampidega valgustamisele juurde, nii et publik püüdis endast parima anda kaasa tehes nii nagu dirigent ja tausta esinejad ette näitasid. Küll taskulampidega üles ja alla, siis ringi ratast, siis kiiresti siia ja sinna ja kaasa tehti igasugu liigutusi. Seegi oli omamoodi paras vaatemäng kuid sellegipoolest väga südamlik ja armas oli vaadata suurt osa publikust sedasi oma telefoni taskulampidega valgustamas. Ma vaatasin päris pikalt seljataha ja nautisin ka publiku kaasalöömist. Saalis oli päris suur hulk rahvast, kuid oli ka päris palju toole, mis olid tühjad.  Kontserdi lõppedes lisaloona esitati orkestri poolt hiljuti Ukraina viisina tuntuks saanud loo ka, mille tõttu ma oleksin peaaegu nutma puhkenud, seekord nutsin seespidiselt ning rahvas tõusis selle auks püsti. Orkestril endal olid ka silmad sellised nukrad ja kergelt vesised, kuna see oli kurb ja valus viis. Mõne üksiku loo lõpust ja lisa esitustest seisis rahvas püsti. Lõpuks sai kontsert läbi ning meil oli aeg koju minna. Kontsert lõppes kusagil kella 21:00 ajal õhtul. Läksin ja võtsin oma riided garderoobist ning läksin Solarise keskuse ette, kust võtsin omale taaskord Tuule tõukeratta, millega sõitsin coca-cola plaza ette, kus ma parkisin tõukeratta ära. Jalutasin sealt hotelli ning puhkasin jälle natuke hotellis, vaatasin telekat, sõin krõpse ning tõmbasin hinge. Mingi aja pärast läksin jälle välja tõukerattaga sõitma. Alguses sõitsin vanalinna, et minna Viru kebabi, kuid otsustasin sinna mitte sööma minna. Vanalinna Hesburger oli kinni, sinna ei saanud ka minna. Läksin ja vaatasin vanalinna MacDonaldisse, seal oli liiga palju rahvast ja ma ei viitsinud seal oodata. 

Vahepeal jõudis ka mu ema helistada, rääkisime mõnda aega telefoni teel. Aeg hakkas juba tasapisi keskööni jõudma. Veetsin natuke veel aega vanalinnas, et mõelda, kust kohast ma omale midagi süüa saaksin. Vaatlesin ka vanalinna lilli, mida müüdi. Lõpuks mul tuli meelde, et on üks kiosk, kust saab öösel süüa osta kuna see on 24 tundi ööpäevas lahti. Öösel muidu linnas on väga põnev seigelda ja mulle ka see meeldib väga. Ma võtsin taas tõukeratta ning sõitsin vabaduse väljakule ning ostsin grill stop kioskist omale pelmeenid hapukoorega ja friikartulid ketšupiga kaasa ning jõin öösel tänaval Alma piima. Tegin Alma piimale ja Valiole Instagrammis  tasuta reklaami. Kui toit oli käes, siis sõitsin tõuksiga tagasi seekord juba hotelli ette ning läksin hotelli ära, oma tuppa. Panin teleka käima, hakkasin pelmeene sööma. Kui pelmeenid olid söödud, siis hakkasin voodis krõpse sööma ning jõin piima. Enne magama minekut käisin ja pesin tualetis oma hambad puhtaks. Läksin ja heitsin voodisse pikali ning vaatasin veel mõnda aega telerit ja surfasin telefonis. Lõpuks heitsin ma magama ära. Järgneva päeva tegevustega saate tutvuda järgmises loos. 

Tänan lugemast!

Sündmus leidis aset 09.05.2022

Lugu kirjutatud 13.05.2022

Lugupidamisega, Alvaro!