Maailma parim nädalavahetus
Viibisin sel nädala vahetusel Reedest - Esmaspäevani Tallinnas kuupäevadel 22-25. November ühes kesklinna Apartemendis. Hinnast ma muidugi rääkima ei hakka, see jääb saladuseks. Asukoht oli Apartemendil üsna mugav , trammi peatus oli lähedal, Viru keskus oli lähedal ning muud söögi kohad ja teised kohad olid samuti lähedal. Tallinna sõitsin ma Reede hommikul alustades sõitu bussiga Eidaperest - Rapla. Raplas ootasin raudteejaamas rongi millega sõitsin edasi Tallinna. Kohale jõudsin Tallinna kell 9 hommikul. Balti jaamast sõitsin edasi Viru keskusesse kus veetsin aega kuni kella 10-ni , pärast mida läksin ja panin oma kodinad Viru keskuse hoiu kappi. Edasi läksin ma aega veetma Coca-Cola Plazasse kuna Apartementi pääsesin alles kella kahest. Vahepeal käisin ka ühes restoranis einestamas, kus sõin pelmeene. Nõnda ma, siis käisin vaheldumisi Coca-Cola Plaza ja Viru keskuse vahet, et aega parajaks teha kuniks ma saan oma apartementi minna. Kui kell oli natuke enne kahte, siis läksin ma ühe ukse taha, ning helistasin apartemendi omanikule.
Selgus, et ma olin olnud vale ukse taga ning lõpuks omanikuga pikemalt suheldes sain teada õige ukse kuhu mul minna tuli. Läksin, siis õige ukse taha ning läksin sisse. Sees oli veel üks klaas uks klaasist seintega, kust muidu ilma võtmeta või helistamiseta sisse ei saanud. Omanik palus ka mul selle masinaga helistada kuid kuna ma seda kasutada ei osanud seal, siis tuli omanik ise alla järgi mulle ning näitas kuidas see käib seal. Läksime koos omanikuga seitsmendale korrusele kus asus mu korter, milles peatusin need neli päeva. Omanik andis mulle korteri võtmed kätte ning ma seadsin end mugavalt korteris sisse. Kuid ma ei olnud korteris kaua kuna olin kohtumise kokku leppinud oma parima sõbraga, kes oli tulemas T1 mall of tallinn keskusesse ja ma olin samuti kiirustamas Viru keskuse bussi terminali number 15 bussi peale, et sõita Ülemiste keskuse ette, et sealt edasi minna sõpra T1 mall of tallinn keskusesse ootama. Kohal jõudes tuli mul veel natuke sõpra oodata. Kuna ma olin aga eelneval ööl olnud magamata , siis oli natuke raskusi ärkvel püsimisega ja olin kohutavalt väsinud. Lõpuks jõudis kohale ka mu parim sõber, sealt läksime edasi Ülemiste keskusesse.
Mu parim sõber ostis oma klassi õele jõulu paki tegemiseks kingitusi kokku. Lisaks käisime sõbraga läbi ka kellassepa poolt. Ülemiste keskuses käisime ka koos parima sõbraga söömas ühes restoranis, kus sõime friikartuleid värske salatiga. Kui me olime mõnda aega veetnud Ülemiste keskuses, siis hakkasime kesklinna poole koos tagasi sõitma. Kuna aga mu sõber pidi ära minema, kuna Teda kutsuti mujale, siis Ta läks maha bussijaama peatuses. Seal jätsime me sõbraga hüvasti ning mina sõitsin edasi kesklinna Viru keskuse juurde, et minna oma korterisse. Kesklinna jõudes ja korterist läbi käies läksin ma ka Viru keskuse kõrval asuvast teisest suuremas keskuses asuvast Rimi poest läbi , ning ostsin omale natuke snacke , pitsat hommikuks, erinevaid jookse ja veel üht koma teist valmis söömiseks. Pärast seda läksin ma tagasi apartementi. Õues oli päris jahe, nägu ja jalad külmetasid, keha sai veel hakkama isegi. Korterisse tagasi jõudes panin oma ostetud asjad ära, pakkisin asjad lahti, mis olin kaasa võtnud ning panin käima teleri ja olin arvutis ka. Õhtu poole enne magama minekut käisin ka dušši alt läbi ning pesin end puhtaks, siis olin veel natuke arvutis. Läksin magama kusagil 11-12 paiku.
Öösel magasin nagu nott, uni oli imeline. Järgmisel hommikul kui ärkasin , siis tegin endile pitsat ja kohvi hommikuks ja sõin ning jõin arvutist filme vaadates ja netis surfates. Üles ärkasin hommikul kell 8 kuna Hypertown algas kell 10 ning natuke peale 9-t hommikul tuli Balti jaamast väljuda. Sõber tuli mulle Balti jaama peatuses trammi vastu ning sealt läksime koos ootama bussi peatusesse bussi, millega sõita Haabersti peatusesse, kust läksime edasi Saku Suur halli Hypertownile. Hypertowni lugu saate lugeda teisest blogi postitusest. Pärast Laupäevast Hypertownil olemist läksime me sealt edasi Rocca Al Mare keskusesse, kus me käisme seiklemas erinevates poodides nagu Euronics , rahva raamat ja teised poed. Lisaks käisime me ühel mõnusal simulaatoril kus sai 3 euro eest nautida erinevaid ägedaid ameerika raudtee põnevaid sõite. Sõite sai nautida kahekesi , nõnda nautisime ka meie koos sõbraga neid sõite. Esimese sõidu tegin mina välja, teise sõidu tegi sõber välja. Pärast Rocca Al Mare keskust sõitsime me tagasi kesklinna koos ning läksime koos mu apartementi. Sõber jäi minuga sel korral koos apartementi, et saaksime rohkem koos olla. Pärast natuke hinge tõmbamist apartemendis sõitsime me sõbraga taas Ülemiste keskuse poole, kus külastasime samuti mõningaid poode ning ma käisin Sport Direct poes omale uusi soojemaid kindaid ostmas. Minu sõber nägi oma tuttavat ka selles poes ning rääkis temaga juttu.
Jysk poest ostsin ma omale niiskeid salvrätikuid millega saaksin puhastata oma arvutit ja muud tehnikat. Me olime ülemiste keskuses nii kaua kuni nad hakkasid seda juba sulgema, ega me jõudsime ka sinna päris hilja. Nõnda me lahkusimegi Ülemiste keskusest ja sõitsime paar peatust edasi Sikupilli prismasse kus me tegime öiseid oste ning uudistasime poes. Ma ostsin veel pitsasi , juua ja muud kraami kokku. Mu parim sõber ostis omale jalgratta telefoni hoidiku. Kui ostud olid tehtud, siis ma tellisin meile Bolt takso järele, milega sõitsime Viru keskuse juurde kesklinna. Viru keskuse juurest liikusime edasi FOORUM keskuse juures asuvasse klubisse, kus meid juhatati kenasti 2-sesse lauda kus me võtsime sõbraga istet. Seal me , siis istusime ja vaatasime ning arutasime menüüsid. Koos parima sõbraga tellisime Tekila sunrise alkohoolsed kokteilid ning ma tellisin omale veel ka Tropicana alkoholi vaba kokteili.
Sisenemisel kontrollid meie kotid üle ka turva mees, näitasime koti sisu ette ning lubasime, et kotis olevaid toidu ja joogi asju me ei tarbi. Kui teenindaja meid tahtis lauda juhatada, siis alguses ma arvasin, et Ta ütles, et kas broneeritud laud kahele? Ma muidugi vastasin kohe, et ei ei , ma ei ole midagi broneerinud, et ma tulin lihtsalt vaatama sõbraga. Teenindaja vastas, et neil on laud kahele, et kas me soovime ja , siis ma alles sain aru ning vastasin, et jah me soovime. Lauas ka ei osanud me alguses tellimust anda ega teenindajat kutsuda, sõber küsis minult, et miks teenindaja ei tule? Ma vastasin, et tõsta käsi üles ja tee oma sõrmedega nii ja käega naa, et olen näinud et nii tehakse filmides klubides jne. Nõnda me seal mõlemad sõbraga vehkisimegi oma käte ja sõrmedega, et teenindajat kutsuda kuid teenindajat ei tulnud. Lõpuks ma märkasin, et laual oli üks masin , millel oli ka kiri, et tellimiseks vajutage nuppu. Sellel masinal oli neli nuppu (service, drink, bill ja cancel). Me vajutasime, siis sõbraga drink nuppu ning teenindaja tuligi tellimust võtma, ka arve maksime kohe kinni , sest nii on parem.
Kui joogid olid käes vajutasime service nuppu ning tellisime omale kanatiibu küüslaugu kastmega, ka selle arve maksime kohe kinni. Sõbraga klappisime kokku nii kokteilide kui ka kana tiibade rahad, kuna ma tahtsin lihtsalt sõpra aidata ja ise polnud mul ka ülemäära raha. Võib öelda nii, et see Laupäevane päev ja öö ja õhtu olid minu elu parim koos oma maailma universumi parima sõbraga, kes selle kõik mu jaoks eriti meeldivaks tegi. Nõnda me nautisime koos parima sõbraga klubi elamusi , kuulasime muusikat, rääkisime juttu ja jõime kokteile ning einestasime. Kui mulle hakkas alkohol mõjuma, siis ka tuju läks veel paremaks ning mul oli selline tunne, et tahaks minna tantsu põrandale tantsima ja hullu panema. Kuid ma otsustasin sel korral tantsimisest siiski loobuda ja ma ei näinud kusagil tantsu põrandat. Muusika oli muidugi nii vali, et pidi lausa karjuma täiest kõrist, et midagi üle selle muusika kuulda oleks ja aru saada. Kuna mu enesetunne muidugi hakkas natuke halvenema, siis mu sõber käis mulle küsimas ka klaasikest vett. Võib öelda nii , et mu parim sõber on mu tõeline kangelane, Ta hoolib minust, Ta on julge ja Ta on mu jaoks olemas. Olen Talle selle eest väga tänulik. Selle Tekiila sunrise kokteili ma jõin poole peale ja üle jäänu jõi ära mu sõber kuna ma ei riskinud rohkem juua, sest ma pole väga ammu joonud alkoholi.
Kui meil oli söödud ja joodud, siis me istusime veel natuke klubis kuniks me sealt lõpuks lahkusime. Läksime apartementi natuke hinge tõmbama ja asju ära panema. Veetsime natuke aega apartemendis, ning siis läksime välja ja otse trammi peale. Õnneks tramm jõudis ka täpselt õigel ajal peatusesse ja meie välja. Me sõitsime sõbraga Balti jaama ning ronisime treppidest üles vaate platvormile, kus me nautisime ilusat öist vaadet Tallinna linnale, tegime sõbraga väikese jalutuskäigu ka vanalinnas ning olime ringiga jõudnud tagasi samale platvormile kus olime olnud. Olime veel natuke vaate platvormil ning, siis hakkasime lahkuma kuna mu telefoni aku hakkas taas tühjaks saama. Läksime Balti jaama trammi peatuse läheduses asuvale alale ning ma tellisin meile Bolt takso järele millega sõitsime taas Viru keskuse juurde. Läksime ära apartementi ning ma tegin omale teed ja olin arvutis. Sõber oli diivanil. Ühel hetkel ma tegin oma sõbrale aseme ära ja ise olin arvutis. Kusjuures Laupäevasel päeval ja ka õhtul oli vahepeal selline tunne, et mul on õnne ja rõõmu üleküllus kuna kui aus olla, siis enamasti ma olen oma maa kodus üksi, masenduses, kurb ja õnne ega rõõmu mul pole. Kuid koos parima sõbraga olles oli seda õnne ja rõõmu nii palju, et see hakkas mind hulluks ajama, sest ma ei teadnud mida selle õnne ja rõõmuga peale hakata ning see läks juba adrenaliini ning igale poole mujale ka. Tundus, et õnne ja rõõmu on nii palju , et seda ei oska kusagile paigutada ega midagi peale hakata. Kuid kokku võtvalt võib öelda, et see oli mu elu imelisem ja õnnelikum aeg koos oma parima sõbraga , mida ei unusta ma iial. Mu sõber jäi magama öösel kell pool kolm.
Mina käisin muidugi dušši alt läbi, et end higist puhtaks loputada, sest olin Hypertownil hullult higistanud ja otsustasin end seetõttu üle loputada. Olin veel natuke üleval ja magama läksin kusagil natuke peale kolme öösel. Vahepeal nii palju ,et kuigi mu apartemendis oli terrass, siis Reedel mul sellele terrassile ei õnnestunud pääseda vaatamata sellele, et ma kangutasin ja kangutasin terrassi ust kuid see ei avanenud. Olin natuke selles pettunud ja otsustasin omanikult järgmisel päeval selle kohta küsida. Kuid kui ma Laupäeval oma aparmenti oma parimale sõbrale tutvustasin ja proovisin Talle näidata, et ma ei pääse terrassile, siis järsku avanes terrassi uks ilma probleemideta ja ma imestasin. Tundub, et mu parim sõber ja see õnn ja rõõm mis oli minus tänu temale, koos imega aitasid mul selle terrassi ukse ilma probleemideta lahti saada. Läksime sõbraga koos terrassile vaadet imetlema kuid teed jõime siiski toas. Pühapäeval ärkasin ma taas kell 8 hommikul ning tegin pitsat ja kohvi nagu mul kombeks on saanud. Ajasin üks hetk üles ka oma parim sõbra. Kui toit ja kohv olid valmis, siis istusime sõbraga koos laua taga ning sõime ja jõime koos. Ma vaatasin taas multikaid arvutist ja sõber vaatas simpsoneid telekast.
Kell pool kümme lahkusime apartemendist ning sõitsime trammiga Balti jaama kust sõitsime bussi peatusest edasi Haabersti peatusesse ja läksime koos Hypertownile. Taas kord saate Hypertowni kohta lugeda teisest blogi postitusest. Pärast Hypertowni peale nelja sõitsime sõbraga Haabersti peatusest Balti jaama , mu parim sõber pidi sel päeval koju ära sõitma. Saatsin ilusti oma parima sõbra bussi peale, ning ootasin kuni buss lahkub. Tuleb tunnistada, et kuna ma teadsin, et mu sõber peab lahkuma Pühapäeval, siis ma olin juba terve päeva olnud kurb ja õnnetu põhi mõtteliselt. Lisaks hommikul oli mul pea tuline ja täitsa võimalik, et mul võis olla palavik kuid kuna mul polnud kraadiklaasi ei saanud ma seda kontrollida. Lisaks valutas mu meelekoht peaga hommikust õhtuni , põhi mõtteliselt terve päeva. Kui sõber ja buss olid lahkunud, siis mul juba olid kerged nutu krambid. Sõitsin Balti jaamast Hobu jaama ja läksin oma apartementi. Kirjutasin oma Tallinna sõpradele , kes pidid mulle apartementi külla tulema. Ma olin nii kurb ja õnnetu , et mu parim sõber pidi lahkuma. Lõpuks jõudsidki kohale ka mu Tallinna sõbrad, nendega saime kokku väljas ja läksime koos Apartementi. Ühel hetkel pidi üks neist lahkuma ja üle jäänu jäid minuga. Me olime koos päris kaua, peaaegu kella kümneni. Need sõbrad kes veel minuga jäid tahtsid süüa saada, siis nad läksid poodi süüa ostma, et ma , siis teen neile süüa ja sööme kõik koos.
Alguses ma mõtlesin nendega koos poodi minna kuid, siis jäin siiski apartementi. Ma võitlesin koguaeg ise endas , et mitte nutma hakata oma parima sõbra pärast ning mul oleks see võib olla ka peaaegu õnnestunud. Kuid kui ma otsustasin oma emale helistada sest lubasin helistada, siis enam ei suutnud vastu pidada ja ma puhkesin suurest kurvastusest nutma ja ulguma, küll ainult lühikest aega, sest kartsin, et äkki keegi kõrval korterist või kusagilt võib kuulda ja kellegi kohale kutsuda või midagi. Vaatamata sellele, et ma oleksin tahtnud hullult karjuda ja ulguda kõigest kõrist suurest kurvastusest oma parima sõbra pärast suurest igatsusest. Tuleb tunnistada, et ma arvasin, et ma talun seda palju paremini ning suudan sellega toime tulla, et mu parim sõber pidi lahkuma kuid tuli välja, et ma elasin seda üle palju valulikumalt kui oleksin arvata osanud. Eks need sõbrad olegi mulle kõige kallimad kelle pärast ma enim nutan ja selliseid sõpru on mul ainult 3. Kui olin oma nutmise järele jätnud, siis rääkisime emaga natuke aega kuniks lõpetasime kõne. Mu linna sõbrad olid ka jõudnud poest tagasi ja ma läksin neile alla vastu.
Rääkisin ka neile, et ma olin nutnud. Linna sõbrad ostsid makarone ja bolognese kastet poest. Ma panin , siis poti tulele ja ootasin kuni vesi keema läheb. Sõbrad mängisid omavahel kaarte, mina ei mänginud, olin arvutis ja rääkisin nendega juttu. Vesi aga keema ei tahtnud minna ning aega läks palju. Lõpuks mu üks linna sõpradest võttis toidu tegemise üle ja hakkas köögis ise tegutsema. Mu linna sõber kallas potist vee vee keedu kannu ja keetsime vee kannuga ära, siis kallasime potti tagasi ja vesi läks koheselt keema. Keetsime makaronid ära , potist kallasime vee kohati ära ja kastme kallasime potti. Linna sõber segas ära ja toit oli valmis. Ma pakkusin veel kõrvale ka kurki ja tomatit. Nõnda me sõime, siis laua taga ühiselt ja ma vaatasin erinevaid asju arvutist. Õnneks mu linna sõbrad olid tublid ning nad pesid ise ilusasti oma toidu nõud ära ja poti ja muud samuti , tänu millele oli mul palju vähem tööd. Linna sõbrad käisid mul samuti terrassil linna vaatlemas. Lõpuks oli kell nii palju, et mu linna sõbrad pidid ka lahkuma.
Mina jäin taas üksi kurvana ja õnnetuna apartementi , igatsesin oma parimat sõpra endiselt. Ma natuke koristasin , pesin mõned asjad ära ja toimetasin apartemendis. Vaatasin, kui palju mul on raha panga kontol ja sulas ja vaatasin, et mis mängud olidki nüüd soodustusega müügis. Ma otsustasin öösel panka minna kuna olin nagunii tahtnud välja jalutama minna ja nüüd oli põhjust ka. Läksin , siis öösel Hobu jaama trammi peatusesse ja sõitsin Paberi peatusesse kust läksin Torni mäe SEB panga juurde ja automaadist panin kümme eurot panka. Jalutasin sealt Hobu jaama ja , siis oma apartementi tagasi. Selgus , et see kõik oli ligemal kui arvata võinuks ja jalutuskäik oli mõnus. Apartementi tagasi jõudes läksin ma arvuti ja ostsin humble bundle soodus müügist omale 5 mängu, millest üks oli kindel lemmik mida ma hakkasin kohe samal ööl mängima ja üks oli kaua aega soovitud mäng ning üle jäänud olid lihtsalt hea hinnaga mõnusad mängud. Käisin muidugi öösel taas dušši all pesemas ära, et puhas ja värske olla. Olin taas arvutis natuke kuni peale kolme öösel , taustaks mängis ka teler.
Pärast läksin ma magama ära, kuid tol ööl ei saanud ma jälle eriti magada. Ärkasin Esmaspäeval kell 8 hommikul taas, kuid ma olin jube unine, kurnatud ja väsinud sest mu öö polnud just kõige parem. Mõtlesin, et kas magada veel kaks tundi kuni kella 10-ni või ärgata. Ärkasin, siiski vägisi üles. Istusin arvuti ja vaatasin multikaid ning sõin krõpsu ja muud kraami , mis mul veel järel oli. Olin arvutis kuni kella 9-ni või natuke peale 9-t lõpetasin. Ma alustasin , siis apartemendi koristamisega. Pesin ära nõud ja söögi riistad, panin kõik kappidesse ära, pakkisin oma asjad kokku , viskasin prügi ära, puhastasin tolmu lapiga ära laua ja kõik muud pealsed, puhastasin ahju aluse ära, pesin ära apartemendi põrandad ning tegin kõik nii korda ja puhtaks kui vähegi võimalik. Tegin apartemendist pildid ära, mida hiljem booking.com lehel hindamisel lisada saan. Eelneva päeva ööl ja järgmise päeva hommikul suhtlesin ka oma parima sõbraga. Kui kell oli natuke 11 läbi hommikul lahkusin ma Apartemendist ja sõitsin Ülemiste keskusesse aega veetma. Helistasin ka oma emale Ülemiste keskuses ja rääkisin Temaga juttu.
Hiljem panin oma kotid riiete hoidu ära ja käisin keskuses natuke ringi. Jysk poest ostsin omale veel kaks pakki niiskeid salvrätikuid. Minu rong Balti jaamast väljus 13:57 . Kui kell oli saanud natuke peale ühte päeval, siis ma lahkusin Ülemiste keskusest , võtsin riiete hoiust oma kotid ja sõitsin Viru keskusesse. Buss väljus 13:13 Ülemiste jaamast. Hobu jaama peatuses tuli veel natuke trammi oodata. Kui olin Balti jaama jõudnud, siis läksin oma rongile ning hakkasin telefonist muusikat kuulama ja vaatasin aknast välja. Lõpuks hakkas rong liikuma ning ma sõitsid tasapisi Rapla poole. Jäin üks hetk rongis ka magama ja ärkasin mõni peatus enne Raplat. Raplas sõitsin raudteejaamast bussijaama ja käisin kiirelt läbi ka Selveri poest, kust ostsin omale krõpsu ja juua partner kaardil oleva raha eest. Mul hakkas poes olles isegi päris kiire, sest ma olin arvestanud, et ma jõuan Rapla kell 15:00 ning, et mul on aga pool tundi, sest mu buss koju väljus kell 15:35. Kuid ma ei olnud arvestanud sellega, et mul tuleb ka bussiga sõita Raudtee jaamast bussi jaama. See läks veel oma kümme minutit ja veel poodi minek ka ja kauba valimine. Kui ma poodi jõudsin sisseoste tegema oli kell juba 15:15 saanud.
Kassa järjekorda jõudsin ma 15:20. Ma vahepeal kartsin ka juba, et ma jään bussist maha või, et ma jätan kauba lihtsalt maha ning väljun poest. Mõtlesin ka paluda end ette lasta, sest bussi peale on kiire. Kuid arg nagu ma olen , otsustasin riskida ja passida järjekorras. Õnneks sain ja jõudsin oma ostu kenasti ära teha, panin asjad kotti ära ja koti kärru ning kimasin oma asjadega väljapääsuni. Mul oli õnneks veel natuke aega bussi jaamas istuda kuniks mu buss ette tuli. Istusin ette ja sõitsin mõtlikult ja kurvalt vaikselt kodu poole igatsedes oma parimat sõpra ja parimat nädala vahetust koos Temaga. Taevas oli värviline, värvid taevas muutusid aeg ajalt. Kui ma lõpuks jõudsin kodu peatusesse, siis mina läksin bussist maha ja mu vanemad läksid bussile ja sõitsid Vändra. Mina jalutasin koju , pakkisin kõik asjad lahti ja toimetasin natuke. Nõnda oligi läbi saanud minu nädala vahetus ja olin taas kodus.
Tänan lugemast,
LÕPP!
Selgus, et ma olin olnud vale ukse taga ning lõpuks omanikuga pikemalt suheldes sain teada õige ukse kuhu mul minna tuli. Läksin, siis õige ukse taha ning läksin sisse. Sees oli veel üks klaas uks klaasist seintega, kust muidu ilma võtmeta või helistamiseta sisse ei saanud. Omanik palus ka mul selle masinaga helistada kuid kuna ma seda kasutada ei osanud seal, siis tuli omanik ise alla järgi mulle ning näitas kuidas see käib seal. Läksime koos omanikuga seitsmendale korrusele kus asus mu korter, milles peatusin need neli päeva. Omanik andis mulle korteri võtmed kätte ning ma seadsin end mugavalt korteris sisse. Kuid ma ei olnud korteris kaua kuna olin kohtumise kokku leppinud oma parima sõbraga, kes oli tulemas T1 mall of tallinn keskusesse ja ma olin samuti kiirustamas Viru keskuse bussi terminali number 15 bussi peale, et sõita Ülemiste keskuse ette, et sealt edasi minna sõpra T1 mall of tallinn keskusesse ootama. Kohal jõudes tuli mul veel natuke sõpra oodata. Kuna ma olin aga eelneval ööl olnud magamata , siis oli natuke raskusi ärkvel püsimisega ja olin kohutavalt väsinud. Lõpuks jõudis kohale ka mu parim sõber, sealt läksime edasi Ülemiste keskusesse.
Mu parim sõber ostis oma klassi õele jõulu paki tegemiseks kingitusi kokku. Lisaks käisime sõbraga läbi ka kellassepa poolt. Ülemiste keskuses käisime ka koos parima sõbraga söömas ühes restoranis, kus sõime friikartuleid värske salatiga. Kui me olime mõnda aega veetnud Ülemiste keskuses, siis hakkasime kesklinna poole koos tagasi sõitma. Kuna aga mu sõber pidi ära minema, kuna Teda kutsuti mujale, siis Ta läks maha bussijaama peatuses. Seal jätsime me sõbraga hüvasti ning mina sõitsin edasi kesklinna Viru keskuse juurde, et minna oma korterisse. Kesklinna jõudes ja korterist läbi käies läksin ma ka Viru keskuse kõrval asuvast teisest suuremas keskuses asuvast Rimi poest läbi , ning ostsin omale natuke snacke , pitsat hommikuks, erinevaid jookse ja veel üht koma teist valmis söömiseks. Pärast seda läksin ma tagasi apartementi. Õues oli päris jahe, nägu ja jalad külmetasid, keha sai veel hakkama isegi. Korterisse tagasi jõudes panin oma ostetud asjad ära, pakkisin asjad lahti, mis olin kaasa võtnud ning panin käima teleri ja olin arvutis ka. Õhtu poole enne magama minekut käisin ka dušši alt läbi ning pesin end puhtaks, siis olin veel natuke arvutis. Läksin magama kusagil 11-12 paiku.
Öösel magasin nagu nott, uni oli imeline. Järgmisel hommikul kui ärkasin , siis tegin endile pitsat ja kohvi hommikuks ja sõin ning jõin arvutist filme vaadates ja netis surfates. Üles ärkasin hommikul kell 8 kuna Hypertown algas kell 10 ning natuke peale 9-t hommikul tuli Balti jaamast väljuda. Sõber tuli mulle Balti jaama peatuses trammi vastu ning sealt läksime koos ootama bussi peatusesse bussi, millega sõita Haabersti peatusesse, kust läksime edasi Saku Suur halli Hypertownile. Hypertowni lugu saate lugeda teisest blogi postitusest. Pärast Laupäevast Hypertownil olemist läksime me sealt edasi Rocca Al Mare keskusesse, kus me käisme seiklemas erinevates poodides nagu Euronics , rahva raamat ja teised poed. Lisaks käisime me ühel mõnusal simulaatoril kus sai 3 euro eest nautida erinevaid ägedaid ameerika raudtee põnevaid sõite. Sõite sai nautida kahekesi , nõnda nautisime ka meie koos sõbraga neid sõite. Esimese sõidu tegin mina välja, teise sõidu tegi sõber välja. Pärast Rocca Al Mare keskust sõitsime me tagasi kesklinna koos ning läksime koos mu apartementi. Sõber jäi minuga sel korral koos apartementi, et saaksime rohkem koos olla. Pärast natuke hinge tõmbamist apartemendis sõitsime me sõbraga taas Ülemiste keskuse poole, kus külastasime samuti mõningaid poode ning ma käisin Sport Direct poes omale uusi soojemaid kindaid ostmas. Minu sõber nägi oma tuttavat ka selles poes ning rääkis temaga juttu.
Jysk poest ostsin ma omale niiskeid salvrätikuid millega saaksin puhastata oma arvutit ja muud tehnikat. Me olime ülemiste keskuses nii kaua kuni nad hakkasid seda juba sulgema, ega me jõudsime ka sinna päris hilja. Nõnda me lahkusimegi Ülemiste keskusest ja sõitsime paar peatust edasi Sikupilli prismasse kus me tegime öiseid oste ning uudistasime poes. Ma ostsin veel pitsasi , juua ja muud kraami kokku. Mu parim sõber ostis omale jalgratta telefoni hoidiku. Kui ostud olid tehtud, siis ma tellisin meile Bolt takso järele, milega sõitsime Viru keskuse juurde kesklinna. Viru keskuse juurest liikusime edasi FOORUM keskuse juures asuvasse klubisse, kus meid juhatati kenasti 2-sesse lauda kus me võtsime sõbraga istet. Seal me , siis istusime ja vaatasime ning arutasime menüüsid. Koos parima sõbraga tellisime Tekila sunrise alkohoolsed kokteilid ning ma tellisin omale veel ka Tropicana alkoholi vaba kokteili.
Sisenemisel kontrollid meie kotid üle ka turva mees, näitasime koti sisu ette ning lubasime, et kotis olevaid toidu ja joogi asju me ei tarbi. Kui teenindaja meid tahtis lauda juhatada, siis alguses ma arvasin, et Ta ütles, et kas broneeritud laud kahele? Ma muidugi vastasin kohe, et ei ei , ma ei ole midagi broneerinud, et ma tulin lihtsalt vaatama sõbraga. Teenindaja vastas, et neil on laud kahele, et kas me soovime ja , siis ma alles sain aru ning vastasin, et jah me soovime. Lauas ka ei osanud me alguses tellimust anda ega teenindajat kutsuda, sõber küsis minult, et miks teenindaja ei tule? Ma vastasin, et tõsta käsi üles ja tee oma sõrmedega nii ja käega naa, et olen näinud et nii tehakse filmides klubides jne. Nõnda me seal mõlemad sõbraga vehkisimegi oma käte ja sõrmedega, et teenindajat kutsuda kuid teenindajat ei tulnud. Lõpuks ma märkasin, et laual oli üks masin , millel oli ka kiri, et tellimiseks vajutage nuppu. Sellel masinal oli neli nuppu (service, drink, bill ja cancel). Me vajutasime, siis sõbraga drink nuppu ning teenindaja tuligi tellimust võtma, ka arve maksime kohe kinni , sest nii on parem.
Kui joogid olid käes vajutasime service nuppu ning tellisime omale kanatiibu küüslaugu kastmega, ka selle arve maksime kohe kinni. Sõbraga klappisime kokku nii kokteilide kui ka kana tiibade rahad, kuna ma tahtsin lihtsalt sõpra aidata ja ise polnud mul ka ülemäära raha. Võib öelda nii, et see Laupäevane päev ja öö ja õhtu olid minu elu parim koos oma maailma universumi parima sõbraga, kes selle kõik mu jaoks eriti meeldivaks tegi. Nõnda me nautisime koos parima sõbraga klubi elamusi , kuulasime muusikat, rääkisime juttu ja jõime kokteile ning einestasime. Kui mulle hakkas alkohol mõjuma, siis ka tuju läks veel paremaks ning mul oli selline tunne, et tahaks minna tantsu põrandale tantsima ja hullu panema. Kuid ma otsustasin sel korral tantsimisest siiski loobuda ja ma ei näinud kusagil tantsu põrandat. Muusika oli muidugi nii vali, et pidi lausa karjuma täiest kõrist, et midagi üle selle muusika kuulda oleks ja aru saada. Kuna mu enesetunne muidugi hakkas natuke halvenema, siis mu sõber käis mulle küsimas ka klaasikest vett. Võib öelda nii , et mu parim sõber on mu tõeline kangelane, Ta hoolib minust, Ta on julge ja Ta on mu jaoks olemas. Olen Talle selle eest väga tänulik. Selle Tekiila sunrise kokteili ma jõin poole peale ja üle jäänu jõi ära mu sõber kuna ma ei riskinud rohkem juua, sest ma pole väga ammu joonud alkoholi.
Kui meil oli söödud ja joodud, siis me istusime veel natuke klubis kuniks me sealt lõpuks lahkusime. Läksime apartementi natuke hinge tõmbama ja asju ära panema. Veetsime natuke aega apartemendis, ning siis läksime välja ja otse trammi peale. Õnneks tramm jõudis ka täpselt õigel ajal peatusesse ja meie välja. Me sõitsime sõbraga Balti jaama ning ronisime treppidest üles vaate platvormile, kus me nautisime ilusat öist vaadet Tallinna linnale, tegime sõbraga väikese jalutuskäigu ka vanalinnas ning olime ringiga jõudnud tagasi samale platvormile kus olime olnud. Olime veel natuke vaate platvormil ning, siis hakkasime lahkuma kuna mu telefoni aku hakkas taas tühjaks saama. Läksime Balti jaama trammi peatuse läheduses asuvale alale ning ma tellisin meile Bolt takso järele millega sõitsime taas Viru keskuse juurde. Läksime ära apartementi ning ma tegin omale teed ja olin arvutis. Sõber oli diivanil. Ühel hetkel ma tegin oma sõbrale aseme ära ja ise olin arvutis. Kusjuures Laupäevasel päeval ja ka õhtul oli vahepeal selline tunne, et mul on õnne ja rõõmu üleküllus kuna kui aus olla, siis enamasti ma olen oma maa kodus üksi, masenduses, kurb ja õnne ega rõõmu mul pole. Kuid koos parima sõbraga olles oli seda õnne ja rõõmu nii palju, et see hakkas mind hulluks ajama, sest ma ei teadnud mida selle õnne ja rõõmuga peale hakata ning see läks juba adrenaliini ning igale poole mujale ka. Tundus, et õnne ja rõõmu on nii palju , et seda ei oska kusagile paigutada ega midagi peale hakata. Kuid kokku võtvalt võib öelda, et see oli mu elu imelisem ja õnnelikum aeg koos oma parima sõbraga , mida ei unusta ma iial. Mu sõber jäi magama öösel kell pool kolm.
Mina käisin muidugi dušši alt läbi, et end higist puhtaks loputada, sest olin Hypertownil hullult higistanud ja otsustasin end seetõttu üle loputada. Olin veel natuke üleval ja magama läksin kusagil natuke peale kolme öösel. Vahepeal nii palju ,et kuigi mu apartemendis oli terrass, siis Reedel mul sellele terrassile ei õnnestunud pääseda vaatamata sellele, et ma kangutasin ja kangutasin terrassi ust kuid see ei avanenud. Olin natuke selles pettunud ja otsustasin omanikult järgmisel päeval selle kohta küsida. Kuid kui ma Laupäeval oma aparmenti oma parimale sõbrale tutvustasin ja proovisin Talle näidata, et ma ei pääse terrassile, siis järsku avanes terrassi uks ilma probleemideta ja ma imestasin. Tundub, et mu parim sõber ja see õnn ja rõõm mis oli minus tänu temale, koos imega aitasid mul selle terrassi ukse ilma probleemideta lahti saada. Läksime sõbraga koos terrassile vaadet imetlema kuid teed jõime siiski toas. Pühapäeval ärkasin ma taas kell 8 hommikul ning tegin pitsat ja kohvi nagu mul kombeks on saanud. Ajasin üks hetk üles ka oma parim sõbra. Kui toit ja kohv olid valmis, siis istusime sõbraga koos laua taga ning sõime ja jõime koos. Ma vaatasin taas multikaid arvutist ja sõber vaatas simpsoneid telekast.
Kell pool kümme lahkusime apartemendist ning sõitsime trammiga Balti jaama kust sõitsime bussi peatusest edasi Haabersti peatusesse ja läksime koos Hypertownile. Taas kord saate Hypertowni kohta lugeda teisest blogi postitusest. Pärast Hypertowni peale nelja sõitsime sõbraga Haabersti peatusest Balti jaama , mu parim sõber pidi sel päeval koju ära sõitma. Saatsin ilusti oma parima sõbra bussi peale, ning ootasin kuni buss lahkub. Tuleb tunnistada, et kuna ma teadsin, et mu sõber peab lahkuma Pühapäeval, siis ma olin juba terve päeva olnud kurb ja õnnetu põhi mõtteliselt. Lisaks hommikul oli mul pea tuline ja täitsa võimalik, et mul võis olla palavik kuid kuna mul polnud kraadiklaasi ei saanud ma seda kontrollida. Lisaks valutas mu meelekoht peaga hommikust õhtuni , põhi mõtteliselt terve päeva. Kui sõber ja buss olid lahkunud, siis mul juba olid kerged nutu krambid. Sõitsin Balti jaamast Hobu jaama ja läksin oma apartementi. Kirjutasin oma Tallinna sõpradele , kes pidid mulle apartementi külla tulema. Ma olin nii kurb ja õnnetu , et mu parim sõber pidi lahkuma. Lõpuks jõudsidki kohale ka mu Tallinna sõbrad, nendega saime kokku väljas ja läksime koos Apartementi. Ühel hetkel pidi üks neist lahkuma ja üle jäänu jäid minuga. Me olime koos päris kaua, peaaegu kella kümneni. Need sõbrad kes veel minuga jäid tahtsid süüa saada, siis nad läksid poodi süüa ostma, et ma , siis teen neile süüa ja sööme kõik koos.
Alguses ma mõtlesin nendega koos poodi minna kuid, siis jäin siiski apartementi. Ma võitlesin koguaeg ise endas , et mitte nutma hakata oma parima sõbra pärast ning mul oleks see võib olla ka peaaegu õnnestunud. Kuid kui ma otsustasin oma emale helistada sest lubasin helistada, siis enam ei suutnud vastu pidada ja ma puhkesin suurest kurvastusest nutma ja ulguma, küll ainult lühikest aega, sest kartsin, et äkki keegi kõrval korterist või kusagilt võib kuulda ja kellegi kohale kutsuda või midagi. Vaatamata sellele, et ma oleksin tahtnud hullult karjuda ja ulguda kõigest kõrist suurest kurvastusest oma parima sõbra pärast suurest igatsusest. Tuleb tunnistada, et ma arvasin, et ma talun seda palju paremini ning suudan sellega toime tulla, et mu parim sõber pidi lahkuma kuid tuli välja, et ma elasin seda üle palju valulikumalt kui oleksin arvata osanud. Eks need sõbrad olegi mulle kõige kallimad kelle pärast ma enim nutan ja selliseid sõpru on mul ainult 3. Kui olin oma nutmise järele jätnud, siis rääkisime emaga natuke aega kuniks lõpetasime kõne. Mu linna sõbrad olid ka jõudnud poest tagasi ja ma läksin neile alla vastu.
Rääkisin ka neile, et ma olin nutnud. Linna sõbrad ostsid makarone ja bolognese kastet poest. Ma panin , siis poti tulele ja ootasin kuni vesi keema läheb. Sõbrad mängisid omavahel kaarte, mina ei mänginud, olin arvutis ja rääkisin nendega juttu. Vesi aga keema ei tahtnud minna ning aega läks palju. Lõpuks mu üks linna sõpradest võttis toidu tegemise üle ja hakkas köögis ise tegutsema. Mu linna sõber kallas potist vee vee keedu kannu ja keetsime vee kannuga ära, siis kallasime potti tagasi ja vesi läks koheselt keema. Keetsime makaronid ära , potist kallasime vee kohati ära ja kastme kallasime potti. Linna sõber segas ära ja toit oli valmis. Ma pakkusin veel kõrvale ka kurki ja tomatit. Nõnda me sõime, siis laua taga ühiselt ja ma vaatasin erinevaid asju arvutist. Õnneks mu linna sõbrad olid tublid ning nad pesid ise ilusasti oma toidu nõud ära ja poti ja muud samuti , tänu millele oli mul palju vähem tööd. Linna sõbrad käisid mul samuti terrassil linna vaatlemas. Lõpuks oli kell nii palju, et mu linna sõbrad pidid ka lahkuma.
Mina jäin taas üksi kurvana ja õnnetuna apartementi , igatsesin oma parimat sõpra endiselt. Ma natuke koristasin , pesin mõned asjad ära ja toimetasin apartemendis. Vaatasin, kui palju mul on raha panga kontol ja sulas ja vaatasin, et mis mängud olidki nüüd soodustusega müügis. Ma otsustasin öösel panka minna kuna olin nagunii tahtnud välja jalutama minna ja nüüd oli põhjust ka. Läksin , siis öösel Hobu jaama trammi peatusesse ja sõitsin Paberi peatusesse kust läksin Torni mäe SEB panga juurde ja automaadist panin kümme eurot panka. Jalutasin sealt Hobu jaama ja , siis oma apartementi tagasi. Selgus , et see kõik oli ligemal kui arvata võinuks ja jalutuskäik oli mõnus. Apartementi tagasi jõudes läksin ma arvuti ja ostsin humble bundle soodus müügist omale 5 mängu, millest üks oli kindel lemmik mida ma hakkasin kohe samal ööl mängima ja üks oli kaua aega soovitud mäng ning üle jäänud olid lihtsalt hea hinnaga mõnusad mängud. Käisin muidugi öösel taas dušši all pesemas ära, et puhas ja värske olla. Olin taas arvutis natuke kuni peale kolme öösel , taustaks mängis ka teler.
Pärast läksin ma magama ära, kuid tol ööl ei saanud ma jälle eriti magada. Ärkasin Esmaspäeval kell 8 hommikul taas, kuid ma olin jube unine, kurnatud ja väsinud sest mu öö polnud just kõige parem. Mõtlesin, et kas magada veel kaks tundi kuni kella 10-ni või ärgata. Ärkasin, siiski vägisi üles. Istusin arvuti ja vaatasin multikaid ning sõin krõpsu ja muud kraami , mis mul veel järel oli. Olin arvutis kuni kella 9-ni või natuke peale 9-t lõpetasin. Ma alustasin , siis apartemendi koristamisega. Pesin ära nõud ja söögi riistad, panin kõik kappidesse ära, pakkisin oma asjad kokku , viskasin prügi ära, puhastasin tolmu lapiga ära laua ja kõik muud pealsed, puhastasin ahju aluse ära, pesin ära apartemendi põrandad ning tegin kõik nii korda ja puhtaks kui vähegi võimalik. Tegin apartemendist pildid ära, mida hiljem booking.com lehel hindamisel lisada saan. Eelneva päeva ööl ja järgmise päeva hommikul suhtlesin ka oma parima sõbraga. Kui kell oli natuke 11 läbi hommikul lahkusin ma Apartemendist ja sõitsin Ülemiste keskusesse aega veetma. Helistasin ka oma emale Ülemiste keskuses ja rääkisin Temaga juttu.
Hiljem panin oma kotid riiete hoidu ära ja käisin keskuses natuke ringi. Jysk poest ostsin omale veel kaks pakki niiskeid salvrätikuid. Minu rong Balti jaamast väljus 13:57 . Kui kell oli saanud natuke peale ühte päeval, siis ma lahkusin Ülemiste keskusest , võtsin riiete hoiust oma kotid ja sõitsin Viru keskusesse. Buss väljus 13:13 Ülemiste jaamast. Hobu jaama peatuses tuli veel natuke trammi oodata. Kui olin Balti jaama jõudnud, siis läksin oma rongile ning hakkasin telefonist muusikat kuulama ja vaatasin aknast välja. Lõpuks hakkas rong liikuma ning ma sõitsid tasapisi Rapla poole. Jäin üks hetk rongis ka magama ja ärkasin mõni peatus enne Raplat. Raplas sõitsin raudteejaamast bussijaama ja käisin kiirelt läbi ka Selveri poest, kust ostsin omale krõpsu ja juua partner kaardil oleva raha eest. Mul hakkas poes olles isegi päris kiire, sest ma olin arvestanud, et ma jõuan Rapla kell 15:00 ning, et mul on aga pool tundi, sest mu buss koju väljus kell 15:35. Kuid ma ei olnud arvestanud sellega, et mul tuleb ka bussiga sõita Raudtee jaamast bussi jaama. See läks veel oma kümme minutit ja veel poodi minek ka ja kauba valimine. Kui ma poodi jõudsin sisseoste tegema oli kell juba 15:15 saanud.
Kassa järjekorda jõudsin ma 15:20. Ma vahepeal kartsin ka juba, et ma jään bussist maha või, et ma jätan kauba lihtsalt maha ning väljun poest. Mõtlesin ka paluda end ette lasta, sest bussi peale on kiire. Kuid arg nagu ma olen , otsustasin riskida ja passida järjekorras. Õnneks sain ja jõudsin oma ostu kenasti ära teha, panin asjad kotti ära ja koti kärru ning kimasin oma asjadega väljapääsuni. Mul oli õnneks veel natuke aega bussi jaamas istuda kuniks mu buss ette tuli. Istusin ette ja sõitsin mõtlikult ja kurvalt vaikselt kodu poole igatsedes oma parimat sõpra ja parimat nädala vahetust koos Temaga. Taevas oli värviline, värvid taevas muutusid aeg ajalt. Kui ma lõpuks jõudsin kodu peatusesse, siis mina läksin bussist maha ja mu vanemad läksid bussile ja sõitsid Vändra. Mina jalutasin koju , pakkisin kõik asjad lahti ja toimetasin natuke. Nõnda oligi läbi saanud minu nädala vahetus ja olin taas kodus.
Tänan lugemast,
LÕPP!
Kommentaarid
Postita kommentaar