Tourest 2023 mess

 Kuna ma olen ammu tahtnud taas külastada erinevaid messe ja sündmusi kuna ma pole seda ammu teinud, siis hakkasin uurima, et mis messid ja asjad parasjagu lähiajal toimuvad. Juhuslikult sattusin peale infole, et Veebruaris toimub Tourest mess ning ma panin kohe plaani paika, et seda messi külastada.

Mess toimus Neljapäev - Laupäev, ehk siis 9-11. Veebruar. Mina plaanisin minna Laupäevasel päeval, kuna muul ajal mul polnud võimalik minna. Nõnda ma paningi kogu plaani paika, lisasin raha oma rongi sõidukaardile ja tegin mõned ettevalmistused. Emaili kaudu sain omale ka tasuta VIP pileti messile pääsemiseks. Laupäeval ärkasin ma kell 05.30 hommikul kuna rongide ja busside sõiduajad muutusid. Nüüd minu kodukandist väljub buss hommikul 06.50 ning rong Raplas väljub 07.56 
Ma ärkan hommikul tavaliselt vähemalt kusagil tund aega varem üles, et korralikult ärgata, natuke toimetada, teha veel ettevalmistusi ja vajalikke asju üle vaadata, et kodunt lahkudes ei hakkaks kiire. 
Kusagil kümme minutit varem hakkasin bussi peale minema, minu kodust bussipeatuseni on umbes 5-10 minutiline jalutuskäik. Sõitsin bussiga Rapla ning seal jõin ühe kiire kohvi automaadist ning, siis sõitsin Tallinna. 

Tallinna jõudes ostsin omale ühe joogi Circkle - K jaamast ning läksin Toompea künkale jalutama. Jalutasin libeda ja lumise ilmaga künkal ning jõudsin kusagile treppideni, kust läksin üles. Jõudsin kusagile vanalinna tänavale ning vaatasin seal natuke ringi kuid kaugele ei läinud, kuna ei tahtnud palju parasjagu uudistada, nõnda ma läksingi tagasi Balti jaama mööda Toompea küngast ning nautisin vaadet samuti kogu Balti jaamale ja ümbruskonnale ja linnale samuti. Balti jaamast sõitsin edasi Mere puiestee peatusesse ja sealt jalutasin vaikselt Solarise keskusesse. Solarise keskuses sõin korraliku kõhutäie Lidos, kana šašlõkki kartulipüreega ning tõmbasin natuke hinge. Pärast seda jalutasin Hobujaama bussipeatusesse ning sõitsin Lidya Koidula peatusesse ühe bussiga, sealt hüppasin edasi järgmise bussi peale, millega sõitsin Lillepaviljoni peatusesse. Sinna peatusesse sõitis tol päeval väga palju rahvast ning buss oli massiliselt üle rahvastatud messi tõttu. Seetõttu ma pidin püsti seisma nagu paljud Teised inimesedki. 

Sõit oli kiire ja me jõudsime kiiresti kohale. Koos Teiste inimestega  jalutasime Eesti Näituste Messikeskuse poole ning piletikontrolli jõudes näitasin telefonist oma tasuta pileti ette. Sisse pääsedes võtsin mõned info voldikud ja asjad ning oma mütsi ja muud asjad panin ka seljakotti ära, et saaksin vabalt messi külastada ja avastada. Nõnda ma hakkasingi ala ala haaval erinevaid ettevõtteid ja firmasid üle vaatama ja nendega tutvust tegema. Messil oli väga palju erinevaid reisi firmasid, kindlustusi, ja palju teisi ettevõtteid. Kust oli vähegi huvitavamaid ja kasulikumaid voldikuid ja reklaame ning pakkumisi, siis neid endale kaasa haarasin ja kotti pistsin kodus tutvumiseks. Kus vähegi oli võimalik, osalesin ka loosides lootuses midagi võita. Kuigi tavaliselt ma väga ei tahaks üksinda elamusi ja kogemusi kogemas ja nautimas käija, siis seekord ma paraku pidin ikka üksi messile minema ning tegelikkuses see polnudki kõige hullem vaid hoopis vahva ja huvitav. 

Too päev oli väga imeline ja super päev kuna ilm oli ka väljas väga ilus ja päikeseline. Nõnda oli mul väga huvitav ja põnev messi külastuse elamus. Ema oli mul veel kodus küsinud ka, et kas seal ka süüa pakutakse, kuid ma ei osanud väga midagi muud öelda, kui et ma ei tea, see on turismi mess. Tegelikkuses messil kohal olles oli nii, et seal oli 2 suurt saali erinevate organisatsioonide, turismi ja reisi ettevõtete ja paljude teiste jaoks ning üks suur saal ka erinevatele talumüüjatele ja teistele Toitlustajatele kus ma samuti mitu korda uudistamas käisin. Toitlustusalal pakuti nii süüa kui juua, nii kohapeal söömiseks kui ka kaasa ostmiseks ja kauba valik oli suur ja lai ning väga ahvatlev. Ma tegin kiire jalutuskäigu mööda kõikidest taludest ja teistest toidu-joogikauba pakkujatest ning mõnel müüjal hakkas mulle nii mõndagi silma, mille panin plaani natuke enne lahkumist endale kaasa osta. Märkasin seal siirupeid mida tahtsin osta, huvitavaid käsitöö jääteesi, limonaade ja palju muud. Messi alal lõi trumme Reigo Ahven ühe reisi firma alal natuke prooviks ning ütles, et kusagil kümne minuti pärast annavad nad oma trupiga kontserti kohapeal. Kuna mulle trummid väga meeldivad ning kontserdid ja muusika samuti, siis see oli minu jaoks ahvatlev ja ma jäin kohapeale ootele. Nende vastas oli mingi Saaremaa turismi ettevõte ning nad tervitasid teinetest viisakalt ning lubasid ise natuke esineda enne kui Reigo Ahvena trupp esinema hakkab, et inimesi lõbustada ootamise ajal. Nõnda esineski Saaremaa turismigrupi trupp erinevate lugudega ning ühel hetkel nad lõpetasid esinemise, ka see oli muidu väga põnev. Omavahel naerdi seal, räägiti lõbusaid ja toredaid lugusid, naljatleti ja palju muud. 

Lõpuks hakkas ka Reigo Ahven oma trupiga esinema, kuulasin ka nende esinemise ära. Rahvast oli sinna juba päris palju kogunenud kuulama. Reigo rääkis ka peagi tulevatest reisidest, et kuhu nemad minemas on ja kutsusid inimesi veel kaasa, pakkumised ja info olid päris huvitavad. Lõpuks ma märkasin ka messi alal ühte talu oma kaupa müümas, kus oli müügiks väga palju astelpajuga seotud kaupa nagu astelpaju snäkk, astelpalju jääjook ja nii mõndagi veel. Kuna astelpaju on üks mu lemmikuid marju, siis ma otsin ühe topsi jääjooki omale ning ühe paki kuivatatud astelpaju ribasid ka. Oi te ei kujuta ette kui ülimalt hea ja maitsev see astelpaju jääjook oli, see oli lihtsalt mega hea kuid muidugi ka mega külm, tänu millele ma sain meeletu peavalu ja julma nina grami ära külmumise tõttu. Kuid ma ei lasknud sellel end häirida, sest ma tahtsin igat sõõmu seda astelpaju jääjooki nautida. Jääjoogi nautimiseks läksin ja istusin mõne hetke pärast ühe laua taha kus kuulasin veel mingit teiselt saarelt päris esineja akordioni mängu, seal olid veel mõned esinejad. Lõpuks sai mul üks tops jääjooki otsa ja selle topsi viskasin minema, jääjooki nautisin ma ikka korralikult. Ma nõnda tatsasin seal messil ringi kusagil kella 4-ni õhtul välja. Vahepeal käisin ja istusin kusagil lauas, et puhata ja muidugi vahepeal juua ka. Seal oli tõenäoliselt isegi mingi kohvik olemas ja veel nii mõndagi, aga eks mul jäid mõned kohad avastamata ka. Kogu tähtsam osa sai avastatud. Enne lahkumist läksin, siis toitlustus alale oma soovitud kaupa ostma, mida olin enne ja hiljem veel mitu korda kaemas käinud. Esimesena plaanisin omale osta ühe huvitava käsitöö jäätee ühelt talu müüjalt. 

Palusin ühte pudelit, mille hinnaks oli 5 eurot tükk. Müüa, tore meesterahvas ütles selle peale, et Teil vedas, kaks viimast pudelit veel ongi järel. Ma natuke mõtlesin ja ütlesin seepeale, et ahh ma võtan, siis juba kaks. Ning see tore mees müüja tänan mind ning ütles, et oh kui hea, ongi siis vähem mille pärast muretseda. Ma küll alguses väga selle muretsemise asja ei mõistnud kuid hiljem ma sain aru, et ku kusagile laatadele või messidele sedasi kaupa müümiseks veetakse näiteks väiketalunike poolt ja sedasi, siis tegelikkuses soovitakse kaasa toodud kaup põhimõtteliselt kõik maha müüa. Nii ei tule talunikel oma kaupa sedasi edasi - tagasi vedada ning näiteks kui sellel kaubal on mingi eri hoiustamise tingimus ka, kuid laadal või messil seda tagada ei saa, siis hiljem tõenäoliselt ei saa nad seda kaupa enam hoiustada edasimüümiseks. Seetõttu on mul hea meel, et mul vähemalt õnnestus ühe toote välja ostmine täielikult, kaks viimast jäätee pudelit. Edasi läksin ja ostsin ühelt teiselt talu müüjalt, kenalt ja viisakalt naisterahvalt pudeli käsitöö limonaadi, mille hinnaks oli 3 eurot pudel. Tal oli müügis kahte erinevat sorti limonaadi, tegelikkuses ma oleksin tahtnud mõlemat pudelit maitset kuid mul oli vaja raha säästa veel ka muudeks toiminuteks, seetõttu ma kohe ei raatsinud teist pudelit jooki osta. 

Kuna ma siiski väga tahtsin ka teist pudelit limonaadi, et ka seda proovida ning see oli ahvatlev, siis ma läksin ja istusin laua taha maha, vaatasin telefoni äpist oma pangakontot ning lugesin rahakotis sente ja münte kokku, Põhimõtteliselt ma sain oma peotäie müntide ja sentidega kokku 3 eurot ning ma läksin selle kena naisterahvast talu müüja juurde tagasi, et osta teise maitsega limonaad samuti. Ma kenasti vabandasin selle müüja ees, et mul on nii palju peotäis sente ja münte, kaasa arvatud ühe ja kahe sendised ning viie sendised ka. See kena ja viisakas naisterahvas vastas seepeale, et pole hullu ja võttis kenasti mu peotäis raha vastu, millest osa pudenes kusagile Tema letile kauba vahele ning ulatas pudeli limonaadi mulle. Peale seda ma läksin ja ostsin ühe pisikese pudeli siirupit kuna see maksis ka mingi 3 või 5 eurot, väike pudel. Suurem pudel ise maksis vist 10 eurot, seda ma osta ei raatsinud, seetõttu pidin leppima väiksema pudeliga. Kusjuures see talu kellelt ma otsin kaks erineva maitsega limonaadi, nendel oli müügis veel ka üks liitrine või natuke suurem pudel mingit mõnusat mulli jooki veel, mida ma sain ka kohapeal maitsta. 

Tegelikkuses ma oleksin väga ka seda jooki omale soovinud osta kuid pudel maksis 10 eurot ning see oli nii suur, et poleks minu niigi pungil seljakotti enam mahtunud. Pealegi mu seljakott kaalus niigi mingi oma paar sada kilo kuna seal oli tohutult reklaame ja pakkumisi, mis ma erinevatelt aladelt olin kaasa haaranud, lisaks 5 pudelit jooki, kõik klaas pudelid ka seljakotis. Ma isegi imestasin, et mu seljakott sellele raskusele vastu pidas. Kahju, et mul kodus puudus kaal kuna tol hetkel ma tõesti tahtsin väga oma seljakoti kaalu kaaluda. Enne kui ma messilt lahkusin, läksin ja ostsin veel ühe topsi oma lemmikut astelpaju jääjooki nig nautisin seda täiel rinnal lisaks oma meeletule peavalule ja julmale nina krambile külmast. Ütlesin veel müüjale, et võiksin seda lausa liitrite kaupa juua kui vaid raha oleks. Ma loodan väga, et mul õnnestub kunagi veel astelpaju jääjooki juua. Jõin nii kiirelt kui sain samal ajal muidugi ikka nautides oma astelpaju jääjoogi ära, istusin selleks taaskord toitlustus alal laua taha. Kui jääjook oli joodud, lahkusin lõpuks messilt ning jalutasin ilusa ilmaga mere äärsel alal Lille paviljoni bussipeatuseni. Oleksin soovinud tegelikkuses rohkem ja kaugelame jalutada eriti veel nii ilusa ilmaga kuid kuna ma pidin veel poodi ja balti jaama ka jõudma ning aeg tiksus takka, siis kahjuks rohkem jalutada ei jõudnud. 

Seekord oli buss taas rahvast pungil täis, ning mul tuli kuni Hobujaamani taas oma valutava keha ja jalgadega seista veel see sadu kilosi raske seljakott seljas. See oli meeletu katsumus, kuid kuna ma olin ikka korralikult väsinud kui mitte üleväsinud, siis see valu ja kannatus ja katsumus ja kõik muu ei häirinud mind üldse mitte kuna ma olin reaalselt väga õnnelik ja tundsin, et ülimalt hästi. Hobujaama lõpuks jõudes pärast oma jagu seismist ja sõitmist läksin edasi trammipeatusesse ja ootasin trammi kuni sain Balti jaamani sõita. Kui ma ei eksi, siis ma pidin teatud aja ka trammis seisma enne kui ma lõpuks natukeseks istuma pääsesin. 

Balti jaamas käisin ma kiirelt poest läbi ja otsin üht koma teist koju kaasa ning pärast seda kiirustasin kiirelt rongile, mis oli juba jaama jõudnud. Valisin omale rongis koha ära, istusin maha ning sõitsin Rapla mõnuledes ja puhates. Lõpuks sain istuda ja hinge tõmmata. Rapla raudteejaamast sõitsin bussijaama ning ootasin bussi millega koju sõita. Kui buss ette tuli, läksin bussile ning sõitsin koju. Ema tuli mulle bussi jaama vastu ja aitas asjad koju tassida. Lõpuks olingi ma kenasti kodus ja minu meeldiv seiklus lõppenud. Mõnusad elamused ja kogemused jäid minuga. 

Selline oli, siis minu elamus Tourest messil ja üle üldse linnas käimisest. 

Tänan lugemast!

Kirjutatud: 23-24. Veebruar - õhtu ja öö jooksul. 

Lugupidamisega, Alvaro!