Sünnipäev vabatahtlikuna

Ühel päeval ma nägin facebookis Aarete laeka postitust, kus nad kutsusid üles neile appi minema ühte vabatahtliku töölist kuna nende töökoormus on sedaviisi suurenenud, et nad vajavad omale ühte vabatahtliku töölist juurde. Aarete laegas on üks heategevus organisatsioon ja heategevuspood, mis asub Tallinnas ja mille ülesandeks on nii laste kui ka perede toetamine nii riietega, nõudega kui ka muudel võimalikel viisidel. 

Enamasti raskemas seisus olevate perede toetamine.

Mina, siis võtsin ka pärast seda üleskutset Aarete laekaga ühendust kuna ma olin juba eelnevalt käinud ka Aarete laekas vabatahtlikuna abis ja sealt tulenes ka soov pikemaajalisem koostöö nendega. Nõndaks ma pakkusingi ka ennast Neile vabatahtlikuks tööliseks kuid mainisin, et kuna ma ise olen pärit Eidaperest, mis on umbes 80 km kaugusel Tallinnast, siis mina saan neil käia abis ainult vastavalt võimalusele kuidas mul lubab rahakott ja kuidas mul endal võimalus on ning mainisin, et kui neile see sobib, siis olen nõus suurima heameelega aitama. Aarete laekale see sobib ja neile valmistas see ka rõõmu, et ma soovin ja olen valmis Neid aitama. Esimeseks kutseks tööle sain ma, siis 24.nda Aprilli Esmaspäva ja mult küsiti, et kas saan Neile sel päeval appi minna. Mina seevastu vastasin, et jah muidugi ikka saan kuna mul oli parasjagu Elroni sõidukaardil piisavalt sõiduraha ja sulas oli natuke ka, et omale midagi toidupoolist osta ise teadmata, et see päev on ka mu sünnipäev. Nõnda sai meil, siis minu esimene tööpäev kokkulepitud ja ma juba ootasin väga millal saan Neile juba appi minna. Mainides seda hiljem oma emale küsis ema minult, et kas ma kavatsen oma sünnipäeval vabatahtlikuks minna. Mina seevastu hakkasin mõtlema, et ahjaa, et see päev on ju mu sünnipäev ning vastasin emale, et jah ikka lähen vabatahlikuks kuna, mis sest, et mul on sünnipäev aga see on ju nii mõtetu ja masendav ja tühine kuna mul sünnipäeval külalisi ei käi, keegi kingitusi ka ei tee ja mingit pidu ei toimu rääkimata muust. Tänu sellele, et kuna mul on olnud väga palju valusaid ja masendavaid sünnipäevi, siis ütlesingi emale, et mina enam sünnipäevi ei pea ja üldse sünnipäevad mind ei huvita. Järgmine päev läksin rõõmuga vabatahtlikuks kuna teadsin, et saan vähemalt oma sünnipäeval midagi ühiskondlikult kasulikku teha ja, et ma teen oma sünnipäeval vähemalt midagi head ja kasulikku, mis valmistas ka mulle endale suurt rõõmu. Jõudes, siis Aarete laekasse mainisin ka nende ühele nooremale tüdrukule kes seal töötas, et mul on täna sünnipäev ja, et see päev on juba seepärast mu jaoks väga erilise tähendusega ning, et ma otsustasin sel päeval ka midagi kasulikku teha ja, et mul on selle üle väga hea meel, et ma saan seda teha just Aarete laekas ja, et ma teen seda suurima rõõmuga. Selle päeva ülesanneteks oli mul, siis nõuderuumis tolmuvõtmine laudadelt ja hiljem saalis riidepuude õiget pidi pööramine riidehoidudel. Sellel ajal, mil ma töötasin usinasti nõuderuumis tolmu võtmisega tõid kaks noort tüdrukut kes ka seal töötasid , üks neist oli see kellele ma mainisin, et mul on sünnipäev mulle väikese kommikarbi ja imeliselt armsa väikese lillekimbu kingituseks. Selline üllatus liigutas mind nii hingepõhjani, et ma oleksin tahtnud neid mõlemaid väga tänutäheks kallistada kuna Nad olid nii armsa kingituse mulle sünnipäevaks teinud, mis pani mind naeratama ja tegi südame seest soojaks. Õnn kestis mul terve seal oldud päeva ja isegi sealt lahkudes samuti, ma nuusutasin aeg ajalt lilli ja naeratasin ja mõtlesin endamisi positiivselt. Muidugi ma tänasin ka Neid üle kõige selle kingituse eest ja mainisin, et selle päeva võib nüüd küll üheks maailma parimaks sünnipäevaks nimetada. Ma tundsin end ka uhkena, et oma sünnipäeval tegin midagi ühiskondlikult kasuliku ja head. 

See sünnipäev oli mul küll korda läinud sünnipäev ja tunnen selle pärast ka suurt rõõmu. Facebooki teel õnnitles mind ka Aarete laeka juhataja kes on see inimene, kellega ma esimest korda koos vabatahtlikult tööd tegin ja Ta mäletas mind siiamaani.