Õnnelik Neljapäev
Neljapäeval 19 Mail sõitsin ma Eidaperest hommikuse 08:20 bussiga ja jõudsin Raplasse kell 08:50 ning ma jäin Rapla jaama sisse aega parajaks tegema kuna minu järgmine buss Juuru väljus alles 09:00
Kuni kella 09:00-ni ma tegin aega parajaks jaamas sees ning pärast seda hakkasin liikuma bussijaama mis oli paarsada meetrit eemal.
Mul oli kaasas 1 kott jaapani snäkkidega, arvuti kott arvutiga ja telgi kott spinninguga.
Ma olin teel Juuru SOS lasteküll kus ma ise elasin 9 aastat kuid lahkusin eelmisel suvel. Nüüd aga läksin oma head sõpra sinna külastama ning vaatama neid häid ja armsaid heasüdamlikke kasvatajaid nii uusi kui vanu ja ka teisi töötajaid kelle järgi oli mul suur igatsus. Hommik oli väga ilus, päike paistis, linnud laulsid ja linna liiklus oli rahulik. Kuid kuna ma olen jäänud kodus istumisega väga araks ja arglikuks, siis kodunt rongile minnes oli kohutav hirm nahas, ning mitmeid kordi mõtlesin et ei lähe rongile vaid lähen koju tagasi ja igasugu muid mõtteid.
Lõpuks suutsin siiski rongile minna, kuid ka rongis oli mul hirm ja väsimus samuti kuna pidin hommikul vara ärkama ning ka rongis oli plaan et kui sõidan Rapla, siis ma ei lähe Juuru vaid ootan kuni kodu tagasi saan kuid ma ei teinud seda siiski. Lõpuks jõudis Juuru buss ette ja ma astusin bussi, ostsin pileti ning istusin maha. Roolis oli mu tuttav bussijuht kellega me vahel suhtleme ja niisama vestleme. Kusjuures see tuttav bussijuht alustas ise minuga sõbrustamist ja mina võtsin selle meeleldi vastu ja hakkasin samuti Temaga sõbrustama. Temaga on vahel hea rääkida ja sõita samuti, ta elab minu kodukandis Eidaperes. Mida lähemale ma Juurule jõudsin seda enam hirm minus süvenes kuid samas kui ma hakkasin meenutama kõiki neid aegu Juuru ja selle läheduse kandis, siis hakkasin ma vaikselt harjuma sellega et olen Juuru poole teel.
Vaatasin põlde, mis põldudel kasvab, imetlesin loodust ja nautisin kõike mida oli võimalik aknast näha või bussis tunda. Pärast 25 minutilist sõitu olin jõudnud Juuru ning läksin poe ees maha. Minu sõber ise aga oli tööjuures praktikal Juurus, Tema tööpäev kestis kuni kella 12:00-ni. Ma mõtlesin poe juures, et mida nüüd selle ajaga peale hakata kuna ma jõudsin kusagil 09:30 paiku kohale ning mul oli umbes 2 ja pool tundi aega kuni sõber praktikalt vabaneb. Mu sõber oli küll nõus ka praktika päevast ära ütlemisega, kuid ma ütlesin et ärgu parem jätku minemata, et tehku ikka ära et ma jõuan ära oodata ta. Nõnda ma siis hakkasingi tasapisi jalutama Juuru kooli poole, teadmata täpsemalt kuhu ma minna sooviksin. Juuru kooli lähedal olevalt teadete tahvlilt lugesin ma ära kõik plakatid mis iganes oli sinna pandud. Pärast seda läksin Juuru raamatukogu juurde ja lugesin ka seal ustel olevad plakatid läbi ning avatasin, et Juurus on tulemas palju erinevaid väljasõite kust sooviksin ma ka ise osa võtta kuid kuna olen Juurust väga kaugel siis kahjuks pean kõigest loobuma.
Mul oli küll soov Juuru raamatukokku minna, kuid nägin et see avatakse alles kell 11:00 ning siis mõtlesin et eks ma pean kuidagi aja parajaks tegema. Nõnda ma hakkasin mõtlema, et kuhu ma võiksin minna? Kus oleks hea olla? Kus võiks wifit olla? Pärast mõningat mõtlemist otsustasin ma minna Juuru raamatukogu taga olevale välistrepile ja istuda kivimüürile, et proovida kas Juuru raamtukogul wifi on ja kas see ka välja ulatub. Läksingi ma, siis sinna taha trepile ja istusin kivimüürile, asjad panin trepile ja võtsin kotist arvuti kätte ning lülitasin arvuti sisse. Ilm oli endiselt väga ilus, ümbrus oli kaunis, sees oli rõõm, linnud laulsid ja kõik oli fantastiliselt imeline ja oivaline. Ma nautisin seda kõike täiel rinnal. Wifi oli väljas täitsa olemas ning ma surfasin niisama netis, rääkisi sõpradega facebookis juttu ja kuulasin youtubest muusikat, et aega parajaks teha.
Kuid ma lootsin, et ükski Juuru kooli õpilastest mind ei näeks seal, kuna ma ei soovinud kellelegi aru andma et miks ma olen juurus, mis mul kaasas on, kuhu ma lähen ja kõik muud küsimused mis nad oleksid mulle esitanud kuna paljud sealsetest inimestest teavad mind, eriti juuru noored. Vahepeal helistasin mina sõbrale ja sõber ka mulle telefoniga ning siis rääkisime natuke juttu ja leppisime kokku et ma lähen natuke enne 12 talle vaikselt töö juurde vastu. Enne 11 kusagil jõudis siiski üks Juuru kooli noorte kampadest minust mööda jalustada ja mul just käis arvutis muusika ja ma istusin seal müüril kui neid märkasin. Ruttu panin muusika kinni, jäin hingetuks ning jälgisin neid et ega nad mind tähele ei pane kuni nad olid jõudnud teele puu taha. Istusin veel natuke veendumaks, et nad pole mind märganud ega tule mind tülitama. Lõpuks võtsin arvuti kätte ning istusin trepile seina taha varju ja vaikselt hiilides võtsin müürilt ka oma kindad, asjad aga jätsin müüri taha trepile peitu. Istusin siis veel mõnda aega trepil netis kuniks wifi mingil põhjusel kadus.
Vaatasin et kell on ka üsna peatselt 11 ning pakkisin oma asjad taas kokku. Kusagil 10-15 min oli veel jäänud raamatukogu avamiseni. Läksin siis sisse sinna majja ja istusin raamatukogu ukse taha ja lugesin seal ukse taga olevaid ajakirju kuni jõudis kohale raamatukogu juhataja kes samuti mind teab ja mina teada. Tervitasime ning küsisin, et kas tohib sisse tulla ja tema lubas. Võtsin oma asjad , läksin sisse valisin sobivama laua, panin arvuti ja muud asjad paika, ning hakkasin vaikselt arvutis surfama kuni kella 12-ni. Vahepeal rääkisin ka natuke raamatukogu juhatajaga juttu, et pole ammu käinud ja nüüd üle pika aja olen Juurus ja lasteküla külastamas ja oma sõbral külas. Natuke enne 12 pakkisin ma taas oma asjad kokku ja hakkasin jalutama vaikselt oma sõbrale vastu. Me saime sõbraga teepeal kokku ning tema oli rattaga. Jalutasime rahulikult lastekülani ning läksime tema majja , 4 maja Sinine. Tol päeval oli tööl üks hea ja tore kasvataja Tiia kes mind soojalt vastu võttis, rääkisime natuke juttu ja ütlesin et olen sõbral külas.
Me läksime sõbraga tema tuppa, vedasime teleri sõbra toa laualt garaaži ning tegime ka mulle vaba ruumi. Võtsin riidest lahti ja kõik oma kodinad panin ka sõbra voodile. Võtsin oma arvuti kotis välja, panin arvuti ja kõik muud asjad laual paika ning sõber andis mulle oma tooli ja ise istus kalamehe toolil. Veetsime mõnda aega toas koos aega, vaatasin tema asju ja uudistasin ning rääkisime ka juttu. Lõpuks kutsus kasvataja Tiia teda sööma ja ütles, et paku ka oma sõbrale süüa ja kas me soovime seda ja teist ja nii lahkelt pakkus ta kõike ja rääkis sõbralikult. Ma tundsin end taas seal koduselt ja vabana. Võtsime ilusasti süüa, tänasime, istusime lauda, sõime , vestlesime ja veetsime meeldivalt koos aega. Toit oli väga hea, kana kartuliga ja kurgi-tomati salat ning rabarberi kook, mis oli põhjast küll natuke pehme kuid maitsev sellegipoolest. Sain omal kenasti kõhu täis ning läksime taas sõbra tuppa. Kuni kella 17.00-ni veetsime sõbraga koos aega, olime arvutis, ma natuke mängisin ka tema arvutis, näitasin talle neid Jaapani snäkke millega pidime me challenge tegema, sättisime kalapüügi asjad ilusasti paika, tegime plaane ning ettevalmistusi.
Minu sõbral oli sel päeval ka trenn kuhu ta pidi minema, see hakkas 18:30-20:00 kuid algul oli tal plaan minematta jätta sel päeval ja hoopis kalale minna kuid kuna tal oli arvuti ja teise ekraani ühendamiseks ühte jubinat vaja, otsustas ta siiski trenni minna aga natuke varem kohale minna, et ka Rapla poodides ringi vaadata kust kohast seda juppi saada. Muidugi ta helistas 2-te kohta ka ning ühes polnud kuid teises oli kus ta selle ka kinni pani. Nõnda ta helistas ühele töötajale kes sõitis lasteküla bussiga ja viis lapsi sinna kuhu oli vaja ja töölisi ning kasvatajaid samuti. Üsna pea oli see töötaja kohal ning minagi läksin nendega kaasa kuna sõber kutsus mind Rapla kaasa aitama seda jubinat otsida ning lisaks kutsus ta mind ka oma Tai Poksi trenni vaatama millega ma nõususin meeleldi kuna tahtsin võtta temaga veedetud ajast maksimumi ja kõigest muust samuti. Me väljusime 17:15 Juurust. Kui me jõudsime Rapla, siis me käsime Selverist läbi ning ostsime talle Expert-st selle jubina ära.
Sõitsime siis edasi ning kuna minu sõbra trennini oli veel omajagu aega siis me sõitsime mahlamäele kust läks see töötaja kusagile auto töökotta ning meie jalutasime sõbraga ühe arvutikeskuse juurde kuid see oli suletud 17:00 ning me jäime hiljaks, siis me jalutasime maximasse kust ta ostis mulle ja endale väiksed joogid ja siis me läksime säästu marketi lähedal olevasse peatusesse kus kohast korjas see töötaja meid taaskord peale. Pärast seda me sõitsime minu sõbra trenni juurde ja siis me läksime sisse. Küsisin sõbralt, et kas ta laenaks mulle senikauaks oma telefoni kuni tema trenni teeb ning ta laenas seda. Tema treener kõndis meist mööda, ning me mõlemad tervitasime teda ja treener küsis mult et kas trenni või vaatama. Mina vastasin, et vaatama. Sõber läks vahetas riided ära ja läks platsile ootama trenni algust. Sinna kogunes omajagu treenjaid kohale. Kell 18:30 alustati siis treeninguga ning mina istusin diivanil, surfasin sõbra telefonis ning olin netis vahepeal.
Vahepeal aga käisin vaatamas nende treeningut ja seda vaatasin pikemalt ja vahepeal käisin taas telefonis istumas. Päris huvitav oli vaadata Tai Poksi trenni pealt, vahepeal naeratasime üksteisele sõbraga kuna meil oli lõbus. Kuigi trenn kestis kuni kella 20:00-ni siis sõber lõpetas 19:30 ära kuna ta tahtis ka samal õhtul kalale minna. Me käisime temaga veel Karmani poest läbi ja siis ta kutsus selle töötaja bussiga järgi ning ta jõudis päris kiiresti kohale. Nõnda me hakkasime taas Juuru sõitma, läksime sõbra tuppa käisin kähku arvutis ära ja võtsime kalapüügi asjad. Nõnda me hakkasime kahe kesi vaikselt ratastega Keila jõe äärde sõitma kuhu oli kusagil 6-7 Km. Enne teele asumist käisime me külastamas ka ühte teist toredat kasvatajat Kristjan-i kellega me vestlesime natuke enne teele asumist. Kristjan ütles, et on esmapäeval tööl. Ta oli üks mu lemmikuimaid kasvatajaid. Sõit oli mõnus, linnud laulsid, päike loojus kaunilt, õhk oli soe ainult mu kõrvad hakkasid natuke valutama kuna mul oli kaabu peas ja mu kõrvad ei kanna tuult.
Ma nautisin seda sõitu täiega ja õnn kiirgus minust, ma oleksin olnud justkui 7-ndas taevas. Sõit küll möödus raskelt ja füüsiliselt koormavalt, vahepeal me isegi väikese maa jalustasime koos sõbraga kuna ma lihtsalt ei suutnud enam sõita. Lõpuks me jõudsime jõeäärde kohale, vahepeal teepeal tegime me nalja ka ja vestlesime et oleks huvitavam. Läksime, siis paremat kätt püügi kohta , seal oli ka teisi inimesi kalastamas. Sättisime asjad valmis, panime saiad konksu otsa ja hakkasime kalastama. Me jõudsime kusagil 21:00 kohale jõeäärde kuid koju pidime jõudma tagasi 22:30.
Me püüdsime spinningutega konksudega särge ja ahvenat. Kalad küll näkkasid küllaltki hästi kuid kedagi kätte meil ei õnnestunud saada. Mina suutsin veel lisaks enda spinningu tamiili nii sassi ajada et ma ei suutnud seda enam sõlmest lahti saada.
Lõpuks mul ei jäänudki muud üle kui et panin oma kindad kätte ja tõmbasin tamiili katki mitmest küljest, et lõpuks uuesti tamiil kinnitada korgi ja konksuga. Minu sõber püüdis aga kenasti kala edasi. Meil olid kaasas ka karastusjoogid ja termosega soe tee. Jõin 2 topsikut sooja teed. Minu spinning vedeles lihtsalt maas ja ma vaatasin pealt kuidas sõber kala püüab. Vahepeal rääkis ta ka telefoniga. Lõpuks kui kell oli 21.50 hakkasime me asju kokku panema ja vaikselt tagasi teele asuma. Kalaõnne meil polnud kumbagil. Sõidu eel ajal sai meil ikka tohutult nalja. Küll mu sõber vedas seljakotis 2-te spinningut millest üks moodustas antenni, siis ei saanud ta kuidagi oma seda kalamehe kotti kenasti kinnitatud ilma et see teda ei segaks, siis oleks ta peaaegu mäest alla sõitnud, siis takerdus ta oma koti külge ega saanud ilusasti rattalt maha, siis me jõime veel teed ja oli ikka palju jamamist ja hingetuks naermisi enne kui me saime lõpuks teele asutud. Kui me enne sõitsime kalapüügi kohta pikemat teedpidi mis oli ka raskem , siis tagasi sõitsime me lühemat teedpidi. Nägime ka Maidla mõisa ja palju muud ilusat, aeg oli juba õhtusse jõudnud.
Me tegime sõbraga ka teepeal nalja, ta filmis telefoniga, me lollitasime ja naersime, ma nautisin täiega seda ja me olime õnnelikud. Ma pole nii ammu nii õnnelik olnud kui koos temaga, ma tundsin end nii hästi. See oli parim aeg temaga. Nõnda me sõitsime vaikselt mööda lühemat teed kodu poole, kuid ka see sõit ei möödunud päris ilma viberusteta kuna tema kalamehe tool siiski segas teda. Lõpuks saime siiski selle tooliga ühelepoole ja saime jätkata koduteed. Sõit kulges kohati raskelt kuid meeldivalt. Kui me olime jõudnud juba Juuru surnuaia juurde, siis me jõime viimased topsikud teed ja jätkasime sõitu. Lõpu poole natuke kimasime, nautisime, hullasime ja olime lihtsalt õnnelikud. Koju jõudsime me 22:25 ja isegi 5 minutit varem. Läksime tuppa, tervitasin kasvatajat ja läksime sõbra tuppa. Kasvataja tuli meie tuppa, ütles et tegi mulle toa ära kus ma magada sain, soovitas minna pesema, tõi rätiku ja hambaharja, ütles et võime sööma minna et on piima suppi, lõunaseid kartuleid ja kana, võime süüa võileiba, vorsti jne et ta ise läheb oma tuppa aga magama veel mitte, et kui midagi on siis me võime küsida.
Olime sõbraga natuke arvutis ja siis läksime kohe sööma koos. Ma võtsin lõunaseid kartuleid kanaga, lõikasin vorsti peale, tegin toidu soojaks, tegin võileiba peekoni ja vorstiga ning tassike piima. Minu sõber praadis endale muna, võttis samuti kartuleid kanaga, lõikas samuti vorsti peale ja võttis ka piima kuid võileiba tema vist ei teinud. Kui mõlemal toidud käes, küsisime me luba et kas võime rõdule sööma minna ja kasvataja lubas. Sõime pimeduses rõdul. Mina jõudsin oma söögi söödud kuid siis sõber ütles et tal on liiga külm ja soovib sisse minna. Nõnda me läksimegi sisse, ma pesin oma nõud ära ja läksin istusin teleri ette kus istus ka minu sõber , jõin rahulikult piima ja vaatasime telekat koos.
Kui mõlemal oli söödud ja joodud, siis pesime nõud puhtaks. Läksime tuppa, mina käisin wc-s ära, sõber läks pesema, siis võtsin mina pesemise asjad ja läksin ka pesema. Me pesime koos ja ma kaalusin ka end ning ma kaalusin 47,5 kg. Kui me olime puhtad, siis sõber ütles et me teeme challenge järgmine päev, et on juba liiga hilja ja et ta hakkab magama minema kuna tal on ka reedel praktika. Mina võtsin siis oma asjad ja kolisin mulle valmis tehtud tuppa kus ma siis panin asjad paika ja olin kella 2-ni öösel arvutis ja siis läksin samuti magama.
Kuni kella 09:00-ni ma tegin aega parajaks jaamas sees ning pärast seda hakkasin liikuma bussijaama mis oli paarsada meetrit eemal.
Mul oli kaasas 1 kott jaapani snäkkidega, arvuti kott arvutiga ja telgi kott spinninguga.
Ma olin teel Juuru SOS lasteküll kus ma ise elasin 9 aastat kuid lahkusin eelmisel suvel. Nüüd aga läksin oma head sõpra sinna külastama ning vaatama neid häid ja armsaid heasüdamlikke kasvatajaid nii uusi kui vanu ja ka teisi töötajaid kelle järgi oli mul suur igatsus. Hommik oli väga ilus, päike paistis, linnud laulsid ja linna liiklus oli rahulik. Kuid kuna ma olen jäänud kodus istumisega väga araks ja arglikuks, siis kodunt rongile minnes oli kohutav hirm nahas, ning mitmeid kordi mõtlesin et ei lähe rongile vaid lähen koju tagasi ja igasugu muid mõtteid.
Lõpuks suutsin siiski rongile minna, kuid ka rongis oli mul hirm ja väsimus samuti kuna pidin hommikul vara ärkama ning ka rongis oli plaan et kui sõidan Rapla, siis ma ei lähe Juuru vaid ootan kuni kodu tagasi saan kuid ma ei teinud seda siiski. Lõpuks jõudis Juuru buss ette ja ma astusin bussi, ostsin pileti ning istusin maha. Roolis oli mu tuttav bussijuht kellega me vahel suhtleme ja niisama vestleme. Kusjuures see tuttav bussijuht alustas ise minuga sõbrustamist ja mina võtsin selle meeleldi vastu ja hakkasin samuti Temaga sõbrustama. Temaga on vahel hea rääkida ja sõita samuti, ta elab minu kodukandis Eidaperes. Mida lähemale ma Juurule jõudsin seda enam hirm minus süvenes kuid samas kui ma hakkasin meenutama kõiki neid aegu Juuru ja selle läheduse kandis, siis hakkasin ma vaikselt harjuma sellega et olen Juuru poole teel.
Vaatasin põlde, mis põldudel kasvab, imetlesin loodust ja nautisin kõike mida oli võimalik aknast näha või bussis tunda. Pärast 25 minutilist sõitu olin jõudnud Juuru ning läksin poe ees maha. Minu sõber ise aga oli tööjuures praktikal Juurus, Tema tööpäev kestis kuni kella 12:00-ni. Ma mõtlesin poe juures, et mida nüüd selle ajaga peale hakata kuna ma jõudsin kusagil 09:30 paiku kohale ning mul oli umbes 2 ja pool tundi aega kuni sõber praktikalt vabaneb. Mu sõber oli küll nõus ka praktika päevast ära ütlemisega, kuid ma ütlesin et ärgu parem jätku minemata, et tehku ikka ära et ma jõuan ära oodata ta. Nõnda ma siis hakkasingi tasapisi jalutama Juuru kooli poole, teadmata täpsemalt kuhu ma minna sooviksin. Juuru kooli lähedal olevalt teadete tahvlilt lugesin ma ära kõik plakatid mis iganes oli sinna pandud. Pärast seda läksin Juuru raamatukogu juurde ja lugesin ka seal ustel olevad plakatid läbi ning avatasin, et Juurus on tulemas palju erinevaid väljasõite kust sooviksin ma ka ise osa võtta kuid kuna olen Juurust väga kaugel siis kahjuks pean kõigest loobuma.
Mul oli küll soov Juuru raamatukokku minna, kuid nägin et see avatakse alles kell 11:00 ning siis mõtlesin et eks ma pean kuidagi aja parajaks tegema. Nõnda ma hakkasin mõtlema, et kuhu ma võiksin minna? Kus oleks hea olla? Kus võiks wifit olla? Pärast mõningat mõtlemist otsustasin ma minna Juuru raamatukogu taga olevale välistrepile ja istuda kivimüürile, et proovida kas Juuru raamtukogul wifi on ja kas see ka välja ulatub. Läksingi ma, siis sinna taha trepile ja istusin kivimüürile, asjad panin trepile ja võtsin kotist arvuti kätte ning lülitasin arvuti sisse. Ilm oli endiselt väga ilus, ümbrus oli kaunis, sees oli rõõm, linnud laulsid ja kõik oli fantastiliselt imeline ja oivaline. Ma nautisin seda kõike täiel rinnal. Wifi oli väljas täitsa olemas ning ma surfasin niisama netis, rääkisi sõpradega facebookis juttu ja kuulasin youtubest muusikat, et aega parajaks teha.
Kuid ma lootsin, et ükski Juuru kooli õpilastest mind ei näeks seal, kuna ma ei soovinud kellelegi aru andma et miks ma olen juurus, mis mul kaasas on, kuhu ma lähen ja kõik muud küsimused mis nad oleksid mulle esitanud kuna paljud sealsetest inimestest teavad mind, eriti juuru noored. Vahepeal helistasin mina sõbrale ja sõber ka mulle telefoniga ning siis rääkisime natuke juttu ja leppisime kokku et ma lähen natuke enne 12 talle vaikselt töö juurde vastu. Enne 11 kusagil jõudis siiski üks Juuru kooli noorte kampadest minust mööda jalustada ja mul just käis arvutis muusika ja ma istusin seal müüril kui neid märkasin. Ruttu panin muusika kinni, jäin hingetuks ning jälgisin neid et ega nad mind tähele ei pane kuni nad olid jõudnud teele puu taha. Istusin veel natuke veendumaks, et nad pole mind märganud ega tule mind tülitama. Lõpuks võtsin arvuti kätte ning istusin trepile seina taha varju ja vaikselt hiilides võtsin müürilt ka oma kindad, asjad aga jätsin müüri taha trepile peitu. Istusin siis veel mõnda aega trepil netis kuniks wifi mingil põhjusel kadus.
Vaatasin et kell on ka üsna peatselt 11 ning pakkisin oma asjad taas kokku. Kusagil 10-15 min oli veel jäänud raamatukogu avamiseni. Läksin siis sisse sinna majja ja istusin raamatukogu ukse taha ja lugesin seal ukse taga olevaid ajakirju kuni jõudis kohale raamatukogu juhataja kes samuti mind teab ja mina teada. Tervitasime ning küsisin, et kas tohib sisse tulla ja tema lubas. Võtsin oma asjad , läksin sisse valisin sobivama laua, panin arvuti ja muud asjad paika, ning hakkasin vaikselt arvutis surfama kuni kella 12-ni. Vahepeal rääkisin ka natuke raamatukogu juhatajaga juttu, et pole ammu käinud ja nüüd üle pika aja olen Juurus ja lasteküla külastamas ja oma sõbral külas. Natuke enne 12 pakkisin ma taas oma asjad kokku ja hakkasin jalutama vaikselt oma sõbrale vastu. Me saime sõbraga teepeal kokku ning tema oli rattaga. Jalutasime rahulikult lastekülani ning läksime tema majja , 4 maja Sinine. Tol päeval oli tööl üks hea ja tore kasvataja Tiia kes mind soojalt vastu võttis, rääkisime natuke juttu ja ütlesin et olen sõbral külas.
Me läksime sõbraga tema tuppa, vedasime teleri sõbra toa laualt garaaži ning tegime ka mulle vaba ruumi. Võtsin riidest lahti ja kõik oma kodinad panin ka sõbra voodile. Võtsin oma arvuti kotis välja, panin arvuti ja kõik muud asjad laual paika ning sõber andis mulle oma tooli ja ise istus kalamehe toolil. Veetsime mõnda aega toas koos aega, vaatasin tema asju ja uudistasin ning rääkisime ka juttu. Lõpuks kutsus kasvataja Tiia teda sööma ja ütles, et paku ka oma sõbrale süüa ja kas me soovime seda ja teist ja nii lahkelt pakkus ta kõike ja rääkis sõbralikult. Ma tundsin end taas seal koduselt ja vabana. Võtsime ilusasti süüa, tänasime, istusime lauda, sõime , vestlesime ja veetsime meeldivalt koos aega. Toit oli väga hea, kana kartuliga ja kurgi-tomati salat ning rabarberi kook, mis oli põhjast küll natuke pehme kuid maitsev sellegipoolest. Sain omal kenasti kõhu täis ning läksime taas sõbra tuppa. Kuni kella 17.00-ni veetsime sõbraga koos aega, olime arvutis, ma natuke mängisin ka tema arvutis, näitasin talle neid Jaapani snäkke millega pidime me challenge tegema, sättisime kalapüügi asjad ilusasti paika, tegime plaane ning ettevalmistusi.
Minu sõbral oli sel päeval ka trenn kuhu ta pidi minema, see hakkas 18:30-20:00 kuid algul oli tal plaan minematta jätta sel päeval ja hoopis kalale minna kuid kuna tal oli arvuti ja teise ekraani ühendamiseks ühte jubinat vaja, otsustas ta siiski trenni minna aga natuke varem kohale minna, et ka Rapla poodides ringi vaadata kust kohast seda juppi saada. Muidugi ta helistas 2-te kohta ka ning ühes polnud kuid teises oli kus ta selle ka kinni pani. Nõnda ta helistas ühele töötajale kes sõitis lasteküla bussiga ja viis lapsi sinna kuhu oli vaja ja töölisi ning kasvatajaid samuti. Üsna pea oli see töötaja kohal ning minagi läksin nendega kaasa kuna sõber kutsus mind Rapla kaasa aitama seda jubinat otsida ning lisaks kutsus ta mind ka oma Tai Poksi trenni vaatama millega ma nõususin meeleldi kuna tahtsin võtta temaga veedetud ajast maksimumi ja kõigest muust samuti. Me väljusime 17:15 Juurust. Kui me jõudsime Rapla, siis me käsime Selverist läbi ning ostsime talle Expert-st selle jubina ära.
Sõitsime siis edasi ning kuna minu sõbra trennini oli veel omajagu aega siis me sõitsime mahlamäele kust läks see töötaja kusagile auto töökotta ning meie jalutasime sõbraga ühe arvutikeskuse juurde kuid see oli suletud 17:00 ning me jäime hiljaks, siis me jalutasime maximasse kust ta ostis mulle ja endale väiksed joogid ja siis me läksime säästu marketi lähedal olevasse peatusesse kus kohast korjas see töötaja meid taaskord peale. Pärast seda me sõitsime minu sõbra trenni juurde ja siis me läksime sisse. Küsisin sõbralt, et kas ta laenaks mulle senikauaks oma telefoni kuni tema trenni teeb ning ta laenas seda. Tema treener kõndis meist mööda, ning me mõlemad tervitasime teda ja treener küsis mult et kas trenni või vaatama. Mina vastasin, et vaatama. Sõber läks vahetas riided ära ja läks platsile ootama trenni algust. Sinna kogunes omajagu treenjaid kohale. Kell 18:30 alustati siis treeninguga ning mina istusin diivanil, surfasin sõbra telefonis ning olin netis vahepeal.
Vahepeal aga käisin vaatamas nende treeningut ja seda vaatasin pikemalt ja vahepeal käisin taas telefonis istumas. Päris huvitav oli vaadata Tai Poksi trenni pealt, vahepeal naeratasime üksteisele sõbraga kuna meil oli lõbus. Kuigi trenn kestis kuni kella 20:00-ni siis sõber lõpetas 19:30 ära kuna ta tahtis ka samal õhtul kalale minna. Me käisime temaga veel Karmani poest läbi ja siis ta kutsus selle töötaja bussiga järgi ning ta jõudis päris kiiresti kohale. Nõnda me hakkasime taas Juuru sõitma, läksime sõbra tuppa käisin kähku arvutis ära ja võtsime kalapüügi asjad. Nõnda me hakkasime kahe kesi vaikselt ratastega Keila jõe äärde sõitma kuhu oli kusagil 6-7 Km. Enne teele asumist käisime me külastamas ka ühte teist toredat kasvatajat Kristjan-i kellega me vestlesime natuke enne teele asumist. Kristjan ütles, et on esmapäeval tööl. Ta oli üks mu lemmikuimaid kasvatajaid. Sõit oli mõnus, linnud laulsid, päike loojus kaunilt, õhk oli soe ainult mu kõrvad hakkasid natuke valutama kuna mul oli kaabu peas ja mu kõrvad ei kanna tuult.
Ma nautisin seda sõitu täiega ja õnn kiirgus minust, ma oleksin olnud justkui 7-ndas taevas. Sõit küll möödus raskelt ja füüsiliselt koormavalt, vahepeal me isegi väikese maa jalustasime koos sõbraga kuna ma lihtsalt ei suutnud enam sõita. Lõpuks me jõudsime jõeäärde kohale, vahepeal teepeal tegime me nalja ka ja vestlesime et oleks huvitavam. Läksime, siis paremat kätt püügi kohta , seal oli ka teisi inimesi kalastamas. Sättisime asjad valmis, panime saiad konksu otsa ja hakkasime kalastama. Me jõudsime kusagil 21:00 kohale jõeäärde kuid koju pidime jõudma tagasi 22:30.
Me püüdsime spinningutega konksudega särge ja ahvenat. Kalad küll näkkasid küllaltki hästi kuid kedagi kätte meil ei õnnestunud saada. Mina suutsin veel lisaks enda spinningu tamiili nii sassi ajada et ma ei suutnud seda enam sõlmest lahti saada.
Lõpuks mul ei jäänudki muud üle kui et panin oma kindad kätte ja tõmbasin tamiili katki mitmest küljest, et lõpuks uuesti tamiil kinnitada korgi ja konksuga. Minu sõber püüdis aga kenasti kala edasi. Meil olid kaasas ka karastusjoogid ja termosega soe tee. Jõin 2 topsikut sooja teed. Minu spinning vedeles lihtsalt maas ja ma vaatasin pealt kuidas sõber kala püüab. Vahepeal rääkis ta ka telefoniga. Lõpuks kui kell oli 21.50 hakkasime me asju kokku panema ja vaikselt tagasi teele asuma. Kalaõnne meil polnud kumbagil. Sõidu eel ajal sai meil ikka tohutult nalja. Küll mu sõber vedas seljakotis 2-te spinningut millest üks moodustas antenni, siis ei saanud ta kuidagi oma seda kalamehe kotti kenasti kinnitatud ilma et see teda ei segaks, siis oleks ta peaaegu mäest alla sõitnud, siis takerdus ta oma koti külge ega saanud ilusasti rattalt maha, siis me jõime veel teed ja oli ikka palju jamamist ja hingetuks naermisi enne kui me saime lõpuks teele asutud. Kui me enne sõitsime kalapüügi kohta pikemat teedpidi mis oli ka raskem , siis tagasi sõitsime me lühemat teedpidi. Nägime ka Maidla mõisa ja palju muud ilusat, aeg oli juba õhtusse jõudnud.
Me tegime sõbraga ka teepeal nalja, ta filmis telefoniga, me lollitasime ja naersime, ma nautisin täiega seda ja me olime õnnelikud. Ma pole nii ammu nii õnnelik olnud kui koos temaga, ma tundsin end nii hästi. See oli parim aeg temaga. Nõnda me sõitsime vaikselt mööda lühemat teed kodu poole, kuid ka see sõit ei möödunud päris ilma viberusteta kuna tema kalamehe tool siiski segas teda. Lõpuks saime siiski selle tooliga ühelepoole ja saime jätkata koduteed. Sõit kulges kohati raskelt kuid meeldivalt. Kui me olime jõudnud juba Juuru surnuaia juurde, siis me jõime viimased topsikud teed ja jätkasime sõitu. Lõpu poole natuke kimasime, nautisime, hullasime ja olime lihtsalt õnnelikud. Koju jõudsime me 22:25 ja isegi 5 minutit varem. Läksime tuppa, tervitasin kasvatajat ja läksime sõbra tuppa. Kasvataja tuli meie tuppa, ütles et tegi mulle toa ära kus ma magada sain, soovitas minna pesema, tõi rätiku ja hambaharja, ütles et võime sööma minna et on piima suppi, lõunaseid kartuleid ja kana, võime süüa võileiba, vorsti jne et ta ise läheb oma tuppa aga magama veel mitte, et kui midagi on siis me võime küsida.
Olime sõbraga natuke arvutis ja siis läksime kohe sööma koos. Ma võtsin lõunaseid kartuleid kanaga, lõikasin vorsti peale, tegin toidu soojaks, tegin võileiba peekoni ja vorstiga ning tassike piima. Minu sõber praadis endale muna, võttis samuti kartuleid kanaga, lõikas samuti vorsti peale ja võttis ka piima kuid võileiba tema vist ei teinud. Kui mõlemal toidud käes, küsisime me luba et kas võime rõdule sööma minna ja kasvataja lubas. Sõime pimeduses rõdul. Mina jõudsin oma söögi söödud kuid siis sõber ütles et tal on liiga külm ja soovib sisse minna. Nõnda me läksimegi sisse, ma pesin oma nõud ära ja läksin istusin teleri ette kus istus ka minu sõber , jõin rahulikult piima ja vaatasime telekat koos.
Kui mõlemal oli söödud ja joodud, siis pesime nõud puhtaks. Läksime tuppa, mina käisin wc-s ära, sõber läks pesema, siis võtsin mina pesemise asjad ja läksin ka pesema. Me pesime koos ja ma kaalusin ka end ning ma kaalusin 47,5 kg. Kui me olime puhtad, siis sõber ütles et me teeme challenge järgmine päev, et on juba liiga hilja ja et ta hakkab magama minema kuna tal on ka reedel praktika. Mina võtsin siis oma asjad ja kolisin mulle valmis tehtud tuppa kus ma siis panin asjad paika ja olin kella 2-ni öösel arvutis ja siis läksin samuti magama.
Kommentaarid
Postita kommentaar